Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark

Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (saksa: Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer) loodi 1986. aastal ja hõlmab Ida-Friisi saared, padumere ja soolapadurid Dollarti lahest Hollandi piiril läänes Cuxhavenini Elbe laevakanalil idas.

Rahvuspargi pindala on umbes 345 800 ha. Rahvuspargi administratsioon asub Wilhelmshavenis. Alates 2009. aasta juunist kuulub Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark koos Schleswig-Holsteini Wattenmeeri ja Hollandi Waddenzeega UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ökoloogia

Selles pargis kaitstavad elupaigad on Põhjamere padumeri, soolapadurid, rannad, luited ja estuaarid. Erilist tähelepanu pööratakse pargi osa moodustavale Wattenmeerile omasele loomastikule ja taimestikule.

Põhjamere rannik on tavatult lame. Merepõhi langeb kohati vaid mõne sentimeetri kilomeetri kohta. Kaks korda päevas toovad looded Wattenmeeri liiva, savi ja muda. Rannikut iseloomustavad luited, mille tuul on kujundanud paljandunud padumerest pärit peeneteralisest liivast.

Wattenmeer on troopilise vihmametsa järel produktiivsuselt teine ökosüsteem – ainult viimane ületab Wattenmeeri elusa biomassi osas. Wattenmeeris leiduvad eluvormid on ränivetikad, teod, ussid, karbid ja krevetid. Liivase padumere tüüpiline elanik on rand-liivatõlv, kes elab U-kujulises torus mudapinna all.

Kuni 4000 looma- ja taimeliiki on spetsialiseerunud ebatavaliselt toidurikkas Wattenmeeri elupaigas. Näiteks ristpart toitub tigudest, mida leidub madaliku pinnal sadades tuhandetes. Umbes 180 000 lindu Loode-Euroopa ristpardi populatsioonist veedab oma sulgimisaja juulist septembrini Wattenmeeril, nagu ka umbes 200 000 hahka; ja umbes 1000 paari hahku kasutab Põhjamere padumerd pesitsemisalana. Enamus neist pesitseb Amrumil.

Samal ajal on Wattenmeer puhkepaigaks põhja pool pesitsevatele lindudele, kes toituvad seal rasvavarude kogumiseks, mida nad vajavad edukaks pesitsemiseks. Näiteks koguneb kogu Wattenmeeri piirkonda umbes 10–12 miljonit kahlajat, hane, parti ja kajakat.

Ka hülgeid võib täheldada Wattenmeeri leetseljakutel ning külgnevatel soolapaduritel, liivarandadel ja liivaluidetel. Soolapadurid on pesitsusalaks naaskelnokale ja tiirudele, samuti elupaigaks rand-ogaputkele ja merilavendlile, mis õitseb suvel. Tüüpiline luitetaim on rand-luidekaer, mis kinnitub luidetele oma ulatusliku juuresüsteemiga.

Rahvuspargi ajalugu

Alates 1971. aasta Ramsari konventsioonist on tänapäevase rahvuspargi piirkonnad ja Dollarti laht kaitstud kui "rahvusvahelise tähtsusega märgalad".

Hans-Joachim Augst ja Holger Wesemüller esitasid 1979. aastal aruande, millega töötati välja tsoneerimismudel, mis põhines Wattenmeeri erinevate alade erinevatel tähtsusastmetel, mis kaitsmist väärt olid. Alam-Saksi 1982. aasta piirkondliku arengu programm seadis hiljem rahvuspargi väljaarendamise "Ida-Friisi saartele ja rannikule" liidumaa planeerimiseesmärgiks. See idee võeti kasutusele 1983. aastal, kui algas ulatusliku rahvuspargi plaan. 1984. aasta alguses otsustas kabinet põhimõtteliselt rahvuspargi heaks kiita ja 1. jaanuaril 1986 jõustus rahvuspargi määrus.

Vastavalt UNESCO programmile "Inimene ja biosfäär" sai kogu rahvuspark 1992. aastal tunnustatud biosfääri kaitsealaks.

Kõik rahvuspargi tsoonid on Euroopa Liidu linnudirektiivi kohaselt määratud linnukaitsealadeks ning tsoonid I ja II on loodusdirektiivi kohaselt määratud erikaitsealaks ja seetõttu kuuluvad nad Natura 2000 suuniste kaitse alla.

Esialgu oli rahvuspark kaitstud 1986. aasta määrusega; see asendati 1999. aastal seadusega. Kuid 11. juulil 2001 muutis Alam-Saksi liidumaa parlament seadust nii, et paljud alad eemaldati rahvuspargi ulatusest turismi toetamise eesmärgil või nende tsonaalsust alandati. Kompenseerimiseks lisati rahvusparki mereala Borkumi ja Baltrumi saarte ees ja endine looduskaitseala Dollarti lahe idaosas. See kasvatas kaitstava ala suuruse 240 000 hektarilt peaaegu 280 000 hektarini.

2002. aasta jaanuaris kaebas Ida-Friisimaa looduskaitserühm Wattenrat Ost-Friesland Euroopa Liidu Komisjonile Brüsselis rohkem kui 80 piirkonna eemaldamise või alandamise pärast turismi toetamise eesmärgil; need olid peamiselt Ida-Friisi saartel. Komisjon lülitas kaebuse Saksamaa suhtes käimasoleva rikkumismenetluse hulka. Rohkem kui nelja aasta pärast 2006. aasta oktoobris teavitas EL Komisjon Wattenrat Ost-Frieslandi, et kaebuse menetlemine on lõpetatud, "sest Saksamaa Liitvabariik on nüüd tuvastanud piisavalt alasid, mis on kavandatud erikaitsealadeks". Looduskaitserühm väitis, et sel ei olnud looduskaitse seisukohalt mõtet, kuna rahvuspark kuulus varem kindlaksmääratud erikaitseala ja linnukaitseala koosseisu ning et vastupidi Natura 2000 direktiivi sätetele oli see hoopis halvemas korrashoiu seisundis. See väitis, et EL toetas rahvuspargis suuresti majanduslikult motiveeritud muutusi, et pakkuda täiendavaid turismirajatisi väärtuslike taimede elupaikade ja lindude pesitsemis- või rändealade hinnaga.

2006. aasta juulis tähistati Alam-Saksimaa liidumaa algatusel Neßmersieli rannas Wattenmeeri rahvuspargi 20. aastapäeva. Alam-Saksi looduskaitseorganisatsioonid tähistasid WWF egiidi all 20. aastapäeva kriitilise "rahvuspargi tasakaaluga", mis toob üksikasjalikult esile selle mitu vastuolulist kasutust.

Wattenmeeri rahvuspark on IUCN loendis "kategooria II, rahvuspargid". Siiski tuleb märkida, et "Maailma andmebaas kaitsealade kohta" (WDPA) põhineb üksikute riikide aruannetel ja hetkel pole määratud kategooriate sõltumatut kontrollimist, mis võib viia vigadeni loendis. Samuti on oluline teada, et kategooriad I–VI kajastavad kaitsealade juhtimise eesmärke, kuid ei ole kvaliteedi, edu või ebaedu näitajad. Euroopa Keskkonnaamet (EAP) loetleb Wattenmeeri rahvuspargi siiski "kategooriasse V, kaitstavad maastikud", mis vastab kaitsealale.

2008. aastal pakuti Alam-Saksimaa ja Schleswig-Holsteini Wattenmeer UNESCO-le UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Saksa UNESCO komisjoni president on aastast 2003 Walter Hirche (FDP), endine Alam-Saksimaa majandusminister aastatel 2003–2009.

Enne Wattenmeeri UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmist toimus 2008. aasta suvel Šveitsis asuva Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kõrgemate ametnike inspektsioonikülastus, koos Wattenmeeri ja selle ümbruse turismitööstuse esindajatega. Selle järel avaldati ajaleheartikleid, milles väideti, et UNESCO-poolne nimetamine oli "turismisektori jaoks rahvusvaheliselt tõhus turustusvahend" ja et kaitse eesmärgil kehtestatud täiendavad piirangud ei olnud asjaga seotud. 26. juunil 2009 tunnistati Wattenmeeri rahvuspark Sevillas UNESCO maailmapärandi paigaks, koos Hollandi Waddenzee ja Schleswig-Holsteini Wattenmeeriga. Hamburg ja Taani on siiani keeldunud oma padumere kaasamise lubamist.

Teadetetahvel Juisti saarel

Tsoonid

Rahvuspark on jaotatud kolme erineva kaitseseisundiga tsooni.

Tsoon I – kõige rangemalt kaitstud vaikne tsoon moodustab ligikaudu 68,5% pindalast ja sinna võib siseneda vaid vähestes kohtades, nagu piki teid või osana giidiga padumere matkadest, olenemata aastaajast.
Tsoon II – vahepealne tsoon moodustab 31,0% pindalast ja sinna võib siseneda, väljaarvatud määratud linnukaitsealadele, igal aastaajal määratud teid pidi. Linnukaitsealadele võib siseneda vaid tähistatud radu pidi lindude pesitsus-, toitumis- ja puhkeaegadel 1. aprillist 31. juulini.
Tsoon III – puhketsoon on väikseima pindalaga, hõlmates kokku vaid 0,5%, ja on mõeldud peamiselt puhkuseks.

Saared

Rahvuspark hõlmab maad Baltrumi, Borkumi, Langeoogi, Juisti, Mellumi, Memmerti, Minsener Oogi, Norderney, Spiekeroogi ja Wangerooge saartel. Vaid tegelik asustus ja taristu asustatud saartel on täielikult rahvuspargi kaitse alt välja arvatud. Peale selle on teatud alad, mida kasutatakse peamiselt puhkuseks (näiteks rannaribad), tsoonis III piiratud kaitse all.

Vaata ka

Filmid

Im Nationalpark Wattenmeer. Dokumentaal, 45 minutit, Saksamaa, 1998, Jens-Uwe Heins ja Michael Sutor, tootja: Komplett-Media-GmbH, Grünwald (ISBN|3-89672-492-4).

Välislingid

Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer – info rahvuspargi haldamise kohta
Nationalpark-Zentrum Wilhelmshaven – üks kahest rahvuspargi keskusest
Nationalpark-Zentrum Cuxhaven – teine kahest rahvuspargi keskusest

Kaksteist rahvuspargi infokeskust

Kaks rahvuspargi partnerasutust

Eraettevõtted

Sertifitseeritud Wattenmeeri rahvuspargi giidid

Nationalpark-Watt- und Gästeführer/innen