Aleksandr Blok

See artikkel räägib luuletajast; laeva kohta vaata artiklit Aleksandr Blok (jõelaev)

---

Aleksandr Aleksandrovitš Blok (Александр Александрович Блок; 28. november (vkj. 16. november) 1880 Peterburi – 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja.

Nõukogude Liidu postmark, Aleksandr Blok, 1984 (Michel 5010, Scott 4880)

Elukäik

Bloki emapoolne vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, õigusteaduse professor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust.

Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna.

Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puškiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks.

Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast.

Looming

Luulekogud:

• "Värsid kaunist daamist" (1904)
• "Maa lumes" (1908)
• "Öised tunnid" (1911)

Näidendid:

• "Palagan" (1906)
• "Tundmatu" (1906)

Poeemid:

• "Kättemaks" (1910–1921)
• "Sküüdid" (1918)
• "Kaksteist" (1918)

Aastal 1972 ilmus eesti keeles luulevalimik "Ööbikuaed" ja 1989. aastal "Keisrivõimu viimased päevad".

Kirjandus ja välislingid

• Hendrik Sepp, "Aleksander Bloki poeem "Kättemaks"" – Tallinna Teataja 8. oktoober 1921, nr 233, lk 5; ilmunud ka H. Sepa raamatus "Läänemere ajalootuuled", sari Eesti mõttelugu, nr 111, Ilmamaa, Tartu 2013, lk 122–125
• Valmar Adams, "Aleksander Blok ja Eesti" – Looming 1963, nr 12, lk 1896–1910; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka Adamsi raamatus "Vene kirjandus, mu arm", Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 234–252
• Nigol Andresen, Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus – Sirp ja Vasar 6. aprill 1973
• Zara Mints ja Ann Malts, "Teel "eesti" Bloki poole" (Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus) – Keel ja Kirjandus 1973, nr 12, lk 761–766
• Henn-Kaarel Hellat, "Geniaalse muutumisest keskpäraseks" (Bloki raamatu "Ööbikuaed" tõlkekriitiline arvustus) – Looming 1974, nr 6, lk 1041–46; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Anatoli Lunatšarski, "Vene ja nõukogude kirjandusest". Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 125–158
• Valmar Adams, "Tuglas ja Semper Aleksander Blokist Eestis" – Keel ja Kirjandus 1980, nr 11, lk 684–685
• Zara Mints, "Ja loetakse kord mitte meie päevil..." (Bloki 100. sünniaastapäevaks) – Looming 1980, nr 12, lk 1752–60; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• Kalle Käsper, "Aleksandr Blok – vene luule paheline geenius" – Postimees 14. august 1999, lk 13
• Jelena Skulskaja, "Väsinud vene proosa viimane romantik" – J. Skulskaja raamatus "Vene rulett", Eesti-Kambodža Sõprusühing & J.-K. Raid, Tallinn 2002, lk 45–48
• Vladislav Hodassevitš, peatükk "Gumiljov ja Blok" mälestusteraamatus "Nekropol", Loomingu Raamatukogu 2002, nr 39/40, lk 58–73