Alpaka
|
See artikkel räägib loomast; kanga kohta vaata artiklit Alpaka (kangas); sulami kohta vaata artiklit Uushõbe |
Alpaka ehk pako (Lama pacos) on Lõuna-Ameerika kodustatud kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat.
| Alpaka | |
|---|---|
 Alpaka | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Sõralised Cetiartiodactyla |
| Sugukond |
Kaamellased Camelidae |
| Perekond |
Laama Lama |
| Liik |
Alpaka |
| Binaarne nimetus | |
|
Lama pacos Linnaeus 1758 | |
Kirjeldus
muudaAlpakad elavad karjades ja elutsevad kõrgmägedes 3000–5000 meetri kõrgusel, loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused.
Alpakade põhisööt on karjamaarohi. Nagu mäletsejatele omane, on ka alpakadel kolmekambriline magu.[1] Täiskasvanud alpaka turjakõrgus on 80–100 cm ja loom kaalub 50–80 kilogrammi. Alpakasid on kahte tõugu: Suri ja Huacaya.[1] Alpakad söövad päevas 1–2% oma kehakaalust, seega ühele loomale kulub kuu jooksul umbes 27 kg heina. Alpakade väljaheited sobivad hästi väetiseks ning need ei vaja kompostimist, kuna alpakad söövad ainult pehmeid taimelehti. Kariloomadena peetavate alpakade sõrgu ning hambaid peab hooldama 1–2 korda aastas.[2]
Sarnaselt mäletsejatega, näiteks veiste ja lammastega, on alpakade suu esimeses osas ainult alumised hambad, seega nad ei tõmba taimi juurtest üles[2].
Alpakade tiinusperiood kestab 242–345 päeva. Emasloomad saavutavad suguküpsuse 12.–15. elukuu vahel, isasloomad aga alles 30–36 kuu vanuselt.[1] Üldjuhul toob emasloom ilmale ainult ühe järglase.[1] Kui loode on õiges asendis, sünnib kriia (varajases vanusejärgus alpaka) esijalad ees. Juba mõne aja möödudes teeb vastsündinu esimesi katseid jalgele tõusta.[3] Vastsündinu kaalub 8–9 kg ja ema imetab neid 6–8 kuud.[1] Alpakade eluiga on 20 aastat ja enamgi.[3]
Alpakad on loomult väga sotsiaalsed loomad ning neil on tugev karjainstinkt, mistõttu vajavad nad liigikaaslaste lähedust. Alpakade karjas on tavaliselt emasloomad koos järglastega ning üks domineeriv isasloom. Nad on loomult leebed, uudishimulikud ja intelligentsed loomad ning ülimalt tähelepanelikud ümbritseva suhtes. Tajudes ohtu, muutuvad nad väga ärevaks ja ettevaatlikuks. Ohu eest hoiatatakse teisi karjaliikmeid valju häälitsemisega. Alpakad suhtlevadki üksteisega häälitsuste abil. Häälitsemine ja samal ajal sabaga vehkimine on kas sõprusavalduse või alistumise märgiks. Ka isasloomadevahelist kahevõitlust saadavad mitmesugused häälitsused, mille abil püütakse vastast eemale peletada. Võitjal on õigus paarituda karja kõigi emasloomadega.[4]
Karvkate
muuda
Alpakade vill on isegi parema kvaliteediga kui kašmiir või angoora. Samuti on see soojapidavam, kohevam ja pehmem. Alpakavilla on lihtne töödelda, kuna see sisaldab vähe rasu ning alpakavillal puuduvad allergiat tekitavad omadused.[5] Alpakadelt saadakse kvaliteetsemat villa kui laamadelt[1]. Nendelt saadav villa kogus on suurem ning ka nende karvavärvus on väga mitmekesine, varieerudes mustast hõbedani. Esineda võib ka kollakaspruuni ja helebeeži. Alpakade villakus võib esineda kuni 22 eri värvusega villkarvu – seepärast aretatakse neid ka värvuse järgi[5].
Laamade ja alpakade erinevused
muudaEsmapilgul tundub, et alpakad sarnanevad suuresti oma kaamellastest sugulastega, kuid tegelikult erinevad need Lõuna-Ameerikast pärit loomad üksteisest mitme tunnuse poolest.[6]
Alpakad ja laamad erinevad üksteisest kõrvade kuju poolest. Alpakade kõrvad on lühikesed odaotsakujulised, laamadel aga on kõrvad palju pikemad ja banaanikujulised. Samuti on erinevusi nende kehamassis ja mõõtmetes. Alpakad kaaluvad tavaliselt 68 kilogrammi, aga laamad võivad kasvada 181 kilogrammi raskusteks. Alpakade keskmine turjakõrgus on 86–91 cm, laamadel aga 107–117 cm.[6] Veel erinevad laamad ja alpakad üksteisest pea kuju poolest. Laamal on pea pikem, alpaka pea on tömbim, meenutades veidi kokkusurutud laama nägu.[6] Alpakasid on kasutatud rohkem kui 5000 aastat villaloomana, Peruus ka liha saamise eesmärgil, laamasid aga peamiselt veoloomana ja vähesel määral lihaloomana. Viimaseks erinevuseks on nende kahe looma karvkate. Laamadel ei ole pea- ja näopiirkonnas nii tihedat karvkatet kui on alpakadel.[1] Alpakadelt saadakse kvaliteetsemat villa kui laamadelt ja seetõttu ongi alpakad peamiselt villaloomad.[6]
Ajalugu
muudaAlpakad on pärit Lõuna-Ameerika Andidest. Nad on üks maailma vanemaid kodustatud kariloomatõuge, kelle ajalugu ulatub Inkade riigini välja. Alpakadel on olnud Andide kultuurides keskne roll juba viis tuhat aastat või rohkem.[7] On tõendeid, et alpakad kodustati 6000 aastat tagasi.
Andide mütoloogias on alpakasid seostatud jumalanna Pachmanaga ja Emakese Maaga. Usuti, et alpakad laenati inimestele, kuid nad jäetakse Maale ainult nii kauaks, kuni neid austatakse ja nende eest head hoolt kantakse. Selle legendi kohaselt saadi alpakad kingitusena Ausangate mäel Peruus.[7]
Kui Hispaania vallutajad jõudsid Peruusse, leidsid nad eest tsivilisatsiooni, mis põhines tekstiilil. Inkad elasid ühiskonnas, mille alustaladeks oli alpakade ja laamade vill ja puuvillakiud, mida kasutati kõikjal sildadest katusteni. Samuti tähendasid inkad oma rikkuse üles sõlmkirjas. Andide inimesed kasutasid riiet valuutana ja alpaka vill oli üks hinnalisemaid. Näiteks premeeriti aadlike lojaalsust tihtilugu alpaka villast valmistatud riietega ja armeele maksti palka alpakatekstiilis.[7] Ladusid, mis olid täis alpakavillast kangaid, peeti niivõrd hinnaliseks, et inka armee ei jätnud neid kunagi vaenlasele saagiks, vaid pigem põletas maha.[7] Hispaanlased olid aga huvitatud kullast, hõbedast ja vääriskividest.[7] Vallutuste käigus tapsid hispaanlased massiliselt alpakade ja laamade karju, jättes korjused väljadele mädanema.[7] Üsna pea olid alpakad väljasuremisohus.[8] Vaid osa loomadest pääses tänu põliselanikele, kes varjasid neid viljatuil ja kõrvalistel platoodel.[7]
19. sajandil “avastasid” eurooplased selle liigi uuesti.[8] Alpakat mainitakse 19. ja 20. sajandi populaarkirjanduses üpris palju, kuigi tollal tunti alpakat kui loomaliiki vähe. Seevastu alpaka kiudu ja valmistooteid tunti hästi, hinnati kõrgelt ning peeti luksuskaubaks.[8] Sünteetilise kiu kasutuselevõtuga 20. sajandi keskpaigas kaotasid alpakavillast tekstiilid oma senise tähtsuse.[8]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Alina Bradford. "Facts About Alpacas".
- ↑ 2,0 2,1 Alpaca Owners Association Inc. "About Alpacas".
- ↑ 3,0 3,1 Gateway Farm Alpacas. "STAGE ONE". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2017.
- ↑ The South African Alpaca Breeder's Society. "Alpaca behaviour".
- ↑ 5,0 5,1 Aragon Alpacas. "Alpaca Facts".
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 modern farmer. "6 Differences Between Llamas and Alpacas".
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 Gateway Farm Alpacas. "THE ANCIENT HISTORY OF ALPACAS". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2017.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Gateway Farm Alpacas. "THE REDISCOVERY OF ALPACAS". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2017.