Ameerika Riikide Konföderatsioon

	Ameerika Riikide Konföderatsioon 4. veebruar 1861 – 9. aprill 1865
	Konföderatsiooni 3. lipp Konföderatsiooni vapp
Valitsusvorm	Föderatiivne vabariik
President	Jefferson Davis
Asepresident	Alexander Stephens
Pealinn	Montgomery Alabamas; 4. veebruar 1861 – 29. mai 1861; Richmond Virginias; 29. mai 1861 – 9. aprill 1865; Danville Virginias; 3.–10. aprill 1865
Pindala	1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv	9 103 332; (sh 3 521 110 orja) ; 4,5 in/km² in/km²
Riigikeeled	inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik	CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha); USA dollar
Deviis	Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn	God Save the South (mitteametlik); Dixie's Land (popular)

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 1861–1865.

Ajalugu

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda konföderatsiooni purustamisega.

Jefferson Davis (Mississippi) – Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
Alexander Stephens (Georgia) – asepresident
Robert Toombs (Georgia) – (1.) riigisekretär
Leroy Pope Walker (Alabama) – sõjaminister
George W. Randolph (Virginia) – brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts – november 1862)
John C. Breckinridge (Kentucky) – sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
Judah P. Benjamin (Louisiana) – kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
Stephen R. Mallory (Florida) – mereminister
Christopher G. Memminger (Lõuna-Carolina) – rahandusminister
John H. Reagan (Texas) – postiminister
John Tyler – valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
Howell Cobb (Georgia) – Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
William L. Yancey (Alabama) – senaator ja volinik
Robert Woodward Barnwell – Kongressi esimees (1861)

#	Linn (osariik)	Elanikke 1860	Koht USA linnade edetabelis
1.	New Orleans (Louisiana)	168 675	6
2.	Charleston (Lõuna-Carolina)	40 522	22
3.	Richmond (Virginia)	37 910	25
4.	Mobile (Alabama)	29 258	27
5.	Memphis (Tennessee)	22 623	38
6.	Savannah (Georgia)	22 292	41
7.	Petersburg (Virginia)	18 266	50
8.	Nashville (Tennessee)	16 988	54
9.	Norfolk (Virginia)	14 620	61
10.	Wheeling (Virginia)	14 083	63
11.	Alexandria (Virginia)	12 652	74
12.	Augusta (Georgia)	12 493	77
13.	Columbus (Georgia)	9621	97
14.	Atlanta (Georgia)	9554	99
15.	Wilmington (Põhja-Carolina)	9553	100

Robert E. Lee (Virginia) – kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
Albert Sidney Johnston (Kentucky) – kindral
Joseph E. Johnston (Virginia) – kindral
Braxton Bragg (Põhja-Carolina) – kindral
P.G.T. Beauregard (Louisiana) – kindral
Samuel Cooper (New Jersey) – kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
James Longstreet (Lõuna-Carolina) – kindralleitnant
Thomas J. Jackson (Virginia) – kindralleitnant
A.P. Hill (Virginia) – kindralleitnant
John Bell Hood (Texas) – kindralleitnant
Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
Nathan Bedford Forrest (Tennessee) – kindralleitnant
J.E.B. Stuart (Virginia) – kindralmajor
Edward Porter Alexander (Georgia) – brigaadikindral
Franklin Buchanan (Maryland) – admiral
Raphael Semmes (Maryland) – kontradmiral
French Forrest (Maryland) – mereväeministri abi kohusetäitja
Josiah Tattnall (Georgia) – kommodoor
Stand Watie (Indiaaniterritoorium, praegune Oklahoma) – brigaadikindral (viimane, kes alistus)
Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) – piiskop ja kindral
Jubal Anderson Early (Virginia) – kindralleitnant
Patrick Cleburne (Arkansas) – kindralmajor

Osariik	Lahkulöömise järjekord	Vastuvõtmine A.R.K.-sse	USA Kongressis esindatuse taastamine	Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina	20. detsember 1860	4. veebruar 1861	9. juuli 1868	28. november 1876
Mississippi	9. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	23. veebruar 1870	4. jaanuar 1876
Florida	10. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	25. juuni 1868	2. jaanuar 1877
Alabama	11. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	14. juuli 1868	16. november 1874
Georgia	19. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	15. juuli 1870	1. november 1871
Louisiana	26. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	4. juuli 1868	2. jaanuar 1877
Texas	1. veebruar 1861	2. märts 1861	30. märts 1870	14. jaanuar 1873
Virginia	17. aprill 1861	7. mai 1861	26. jaanuar 1870	5. oktoober 1869
Arkansas	6. mai 1861	18. mai 1861	22. juuni 1868	10. november 1874
Tennessee	8. juuni 1861	16. mai 1861	24. juuli 1866	4. oktoober 1869
Põhja-Carolina	20. mai 1861	16. mai 1861	4. juuli 1868	2. veebruar 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus)	31. oktoober 1861	19. august 1861	teadmata	teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus)	20. november 1861	10. detsember 1862	teadmata	teadmata

Ameerika Riikide Konföderatsioon 4. veebruar 1861 – 9. aprill 1865
Konföderatsiooni 3. lipp Konföderatsiooni vapp

Valitsusvorm	Föderatiivne vabariik
President	Jefferson Davis
Asepresident	Alexander Stephens
Pealinn	Montgomery Alabamas 4. veebruar 1861 – 29. mai 1861 Richmond Virginias 29. mai 1861 – 9. aprill 1865 Danville Virginias 3.–10. aprill 1865
Pindala	1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv	9 103 332 (sh 3 521 110 orja) 4,5 in/km² in/km²
Riigikeeled	inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik	CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha) USA dollar
Deviis	Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn	God Save the South (mitteametlik) Dixie's Land (popular)