Arrigo Boito

Arrigo Boito (24. veebruar 1842 Padova – 10. juuni 1918 Milano) oli Itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik, kes tänapäeval on tuntud eeskätt oma ooperilibretode (näiteks Verdi "Othello" ja "Falstaffi" libreto) ning enda komponeeritud ooperi "Mephistopheles" poolest.

Boito kirjutas noorena palju vajadusest Itaalia ooperit reformida. Ta oli oma ajal väheseid itaallasi, kes propageeris Beethovenit, Wagnerit ja muud Saksa muusikat, olles Itaalia ooperi suhtes kriitiline. Itaalia ooperi ainuke oluline helilooja oli sel ajal Giuseppe Verdi, kes ei olnud Boito vaadetega nõus ning jäi arvamusele, et Itaalia ei peaks Saksa stiili üle võtma.

Hiljem sai Boitost arvatavalt Verdi parim libretist. Nende esimene koostöö oli Boito tekstile kirjutatud Verdi kantaat "Inno delle Nazioni" (1862), kuid kahe mehe hea läbisaamiseni ja koostööni ooperikirjutajatena oli siis veel palju aega.

Idee Shakespeare'i-aineliseks ooperiks "Othello" tekkis 1879. aastal. Boito kirjutas libreto esimese versiooni veel samal aastal, kuid Verdi pani selle esialgu kõrvale. Verdi tegi hiljem libreto kohta mõned ettepanekud ning alustas lõpuks tööd 1884. aastal. Teos esietendus 5. veebruaril 1887 Milanos La Scalas. Töö Verdile viimaseks jäänud ooperiga "Falstaff" algas 1889. aastal ja see esietendus 9. veebruaril 1893 La Scalas.

Arrigo Boito enda kuulsaima heliteose – ooperi "Mephistopheles" – esimest versiooni esmaesitati 5. märtsil 1868 Milanos La Scalas. Boitol oli Itaalia ooperipubliku seas nii tulihingelisi toetajaid kui vastaseid ning esietenduse lõpus tekkis nende vahel tõsine tüli, kus puhkes ka kaklusi. Pärast kaht etendust võttis Boito teose repertuaarist maha ning tegi sellesse olulisi muudatusi, lühendades ooperit ning kirjutades näiteks peategelase Fausti rolli baritoni asemel tenoriks. Muudetud versioon esietendus 4. oktoobril 1875 Bolognas ja sai märksa parema vastuvõtu. Hiljem tegi Boito teosesse veel väiksemaid muudatusi ning lõplik versioon jõudis lavale 13. mail 1876 Veneetsias. See ooper võib olla Gounod' ooperi "Faust" järel populaarsuselt teine Fausti-legendi Goethe versiooni ainetel kirjutatud teos.

"Mephistopheles" jäi ainukeseks Boito lõpuni valmis kirjutatud ooperiks. Ta kirjutas noorena veel ooperit "Orestiade", kuid ei pakkunud seda avalikkusele. Ooperist "Nerone" hakkas Boito mõtlema 1862. aastal ja töötas sellega terve elu jooksul, kuid tema surres ei olnud see valmis. Kolmanda vaatuse kohta jäid Boitost järele vaid visandid. Esimesed kaks vaatust kirjutasid aga pärast tema surma valmis Arturo Toscanini ja Vincenzo Tommasini ning sellisena esietendus ooper 1. mail 1924 La Scalas.

Aastatel 1889–1897 oli Arrigo Boito Parma Konservatooriumi rektor.