Assimilatsioon

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; ümberrahvustumise kohta suurema rahva keskel vaata artiklit Assimileerumine; bioloogia mõiste kohta vaata artiklit Anabolism

Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.

Häälduskoha-assimilatsioon

Pikemalt artiklis Häälduskoha-assimilatsioon

Häälduskoha-assimilatsiooni puhul muutuvad sarnaseks või lähenevad häälikute häälduskohad, et oleks kergem vastavaid häälikuid hääldada.

Näiteks hääliku [n] hääldamisel puutub keel tavaliselt kokku hammaste ja hambasompudega. Teiste häälikute naabruses võib tema häälduskoht aga muutuda: /n/ > [m] / _ /p/
- näiteks ladina sõnas imprimere 'muljet avaldama' (eesliitest in- ja sõnast primere) hääldatakse nii [m] ja [p] kahe huulega.

Häälduskoha-assimilatsiooniga on tegemist ka järgmiste nähtuste puhul:

vokaalharmoonia: kui sõna pearõhulises silbis on eesvokaal, on eesvokaalid ka järgsilpides (sama tagavokaalidega).
palatalisatsioon ehk peenendus - hääliku tavalisele häälduskohale lisandub järgneva i või j-i mõjul häälduskoht kõval suulael.

Hääldusviisi-assimilatsioon

Pikemalt artiklis Hääldusviisi-assimilatsioon

Hääldusviisi-assimilatsiooni puhul sarnastuvad häälikute hääldusviisid, et oleks lihtsam neid hääldada.

Näiteks /t/ > [n] / n _ n
- andnud [an:nud]: siin hääldub sulghäälik nasaalide vahel nasaalina

Helilisusassimilatsioon

Pikemalt artiklis Helisisusassimilatsioon

Helilisusassimilatsiooni puhul muutub helitu häälik naaberhäälikute mõjul heliliseks või vastupidi.

Näiteks [ h ] > [h] / V_V
- eesti keeles võib muidu helitu [h] häälduda vokaalide vahel helilisena ([h]): lähen [læhen], aga ka täiesti kaduda: [læen]