Vikipeedia

Avalikseadmed

Avalikseadmed ehk vaba riistvara (inglise keeles open-source hardware) on riistvara, mille disain on avalikult kättesaadav. See võimaldab ükskõik kellel õppida, muuta, levitada, valmistada ja müüa sellel põhinevat riistvara või disaini. Vaba riistvara disain põhineb vormil, kus muudatuste tegemine on lihtne. Eelistatult kasutatakse vaba riistvara disainimisel hõlpsasti kättesaadavaid komponente, materjale, standarditud protsesse, avatud infrastruktuuri ning avatud lähtekoodiga tööriistu, et tagada igaühele võimalus seda valmistada ja kasutada.[2]

OSHWA (Open Source Hardware Association) välja pakutud vaba riistvara logo[1]
RepRap versioon 2.0 (Mendel) - üldise otstarbega 3D-printer, mis suudab enamiku oma koopia konstruktsiooniks vajalikke juppe ise valmistada

Riistvara disain (sh mehaanilised joonised, elektriskeemid, trükkplaadid, lähtekood riistvarakirjelduskeeles ja integraallülituste paigaldusinfo) ning tarkvara, mis seda riistvara kasutada võimaldab (seadmedraiveri kood), on kõik vabalt kättesaadavad. Disaini algne looja saab vaba riistvara kogukonnalt tagasisidet, mille abil oma toodet paremaks muuta. Selline jagamine võib anda häid tulemusi[3].

Ajalugu

muuda
 
openhardware.org logo (2013)
 
OSHWA vana logo

1997. aastal alustas Bruce Perens (Open Source Definitioni ja Open Source Initiative'i asutaja ning raadioamatöör) avatud tarkvara sertifitseerimise programmi (ingl open hardware certification program). Programmi eesmärk oli anda võimalus riistvara tootjatel oma tooteid avatuks sertifitseerida.[4]

FreeIO nime all tuntud organisatsioon alustas tegutsemist 1990. aastate lõpupoolel. Organisatsioon keskendus vaba riistvara disainile, mis oli litsentsitud GNU üldise avaliku itsentsiga. FreeIO projektide nimetused äratasid huvi, kuna organisatsiooni looja Diehl Martin otsustas nimetada disainid hommikusöökide järgi (donut, flapjack, toast jne). Uute avatud tarkvara disainide arendamine lõppes 2007. aastal, kui asutaja Diehl Martin suri. Olemasolevad disainid on veel kättesaadavad organisatsiooni kodulehel.[5]

2000. aastate keskel alustasid tegevust sellised tänapäevaks tuntud vaba riistvaraga tegelevad projektid ja ettevõtted nagu RepRap, Arduino, Adafruit ja SparkFun. 2007. aastal aktiveeris Bruce Perens openhardware.org veebilehe.

Vaba riistvara vormid

muuda
 
OSHW (Open Source Hardware) logo trükkplaadi siiditrüki peal
 
Arduino Diecimila, varane ja populaarne vaba riistvara disain
 
Adafruiti Mini NeoPixelid Kanada veeranddollarise kõrval

Mõiste

muuda

Ajalooliselt on kasutatud mõistet riistvara, et eristada vaba riistvara ja vabavara ehk vaba tarkvara. Siinkohal viitab sõna riistvara elektroonikaseadmetele, milles tarkvara käitatakse. Mida aeg edasi, seda rohkem on antud välja elektroonikaga mitte seotud avatud disainiga füüsilisi tooteid, sealhulgas OpenBeam[6] ja Hovalin[7]. Selles tähenduses võib sõna riistvara vihjata ükskõik millisele käegakatsutavale tootele, olgu selleks elektroonika riistvara, mehaaniline riistvara, tekstiil või isegi ehitusmaterjalid. Open Source Hardware Association (OSHWA) defineerib riistvara kui käegakatsutavat tehist – masinaid, seadmeid või teisi füüsilisi esemeid[2].

Elektroonika

muuda

Elektroonika on üks kõige levinumaid vaba riistvara vorme. Paljudes ettevõtetes toodetakse vaba elektroonikat, nagu näiteks Adafruit ja Sparkfun[8]. Lisaks ettevõtetele on olemas ka mittetulundusühendusi, mis pakuvad spetsiifilisi avatud elektroonika komponente, nagu Arduino.

Mehhatroonika

muuda
 
Neljarattaline OSCar

Vaba riistvara on laialt levinud mehhatroonikas. Näiteks on vaba riistvara vormis valmistatud 3D-printereid (RepRap, Prusa[9] ja Ultimaker[10]), laserlõikureid (LaserSaur[11]), jalgrattaid ja autosid (OSCar, TABBY EVO[12]).

Litsentsid

muuda

Selle asemel et teha uusi litsentse, kasutas osa vaba riistvara projekte olemasolevaid vaba tarkvara litsentse (sealhulgas GNU üldist avalikk litsentsi ja BSD-litsentse). Need litsentsid ei pruugi olla kooskõlas patendiseadusega.

Hiljem pakuti välja uued litsentsid, mis oleksid paremas kooskõlas riistvaraga seotud disainiga. Nendes litsentsides on fundamentaalsed tarkvara põhimõtted, mis esinevad avatud lähtekoodiga tarkvara litsentsides, üle viidud sobivatele vastetele riistvaras. Üldjuhul on uued vaba riistvara litsentsid riistvaralised vasted olemasolevatest avatud lähtekoodi litsentsidest.

Riistvara litsentsid erinevad tarkvara omadest fundamentaalselt: nad toetuvad pigem patendiseadusele kui autoriõigusele (kuna paljud riistvara disainid ei ole autoriõigustega kaitstud). Autoriõigus võib näiteks reguleerida lähtekoodi või disaini dokumentide jagamist, aga patendilitsents võib reguleerida füüsilise seadme kasutamist ja tootmist nendes disaini dokumentides.[13]

Open Source Hardware Association soovitab litsentse, mis järgivad nende vaba riistvara definitsiooni.[2] Openhardware.org soovitas 2012. aastal TAPRi vaba riistvara litsentsi ja GNU GPL 3.0 litsentsi.

Olulised vaba riistvara litsentsid

muuda
  • TAPRi vaba riistvara litsents (TAPR Open Hardware License) – koostanud advokaat John Ackermann, üle vaadanud avatud lähtekoodi eestvedajad Bruce Perens ja Eric S. Raymond[14]
  • GNU vähem üldine avalik litsents – tarkvaralitsents, algatanud OpenCores
  • CERNi vaba riistvara litsents (CERN Open Hardware License) – koostanud CERN 2011. aasta märtsis[15]
  • Solderpadi litsents (The Solderpad License) – advokaat Andrew Katzi parandatud versioon Apache litsentsist (Apache License 2.0)[16]

Arendus

muuda

Suurim erinevus riistvara ja tarkvara vahel on, et riistvara on käega katsutav. See tähendab, et riistvara valmistamiseks läheb tarvis raha, et luua prototüüp ja valmistada toode. Selle tulemusena on inglise keelest tulnud väljend vaba nagu sõnavabadus, mitte nagu tasuta (ingl free) õlu (free as in speech, not as in beer) tuntud ka kui gratis versus libre[17]. On erinevus tasuta riistvara ja vabadus informatsiooni kasutada ja muuta vahel. Seda arvestades on vaba riistvara kogukond huvitatud riistvara maksumuse ja selle arendusega seotud riskide vähendamisest.

Ulatuslik arutelu on käinud vaba riistvara kättesaadavuse üle. Selge ja detailse dokumentatsiooni tagamine on hädavajalik, et oleks võimalik toodet järgi teha ning koostöös arendada. Sellise efektiivse riistvara arenduse tarvis on koostatud praktilisi juhendeid.[18]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ "Open Source Hardware Logo". OSHWA. Vaadatud 9. mai 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Definition - Open Source Hardware Association". OSHWA. Vaadatud 9. mai 2021.
  3. ↑ J. M. Pearce. "Return on investment for open source scientific hardware development". Science and Public Policy. Vaadatud 10. mai 2021.
  4. ↑ "Announcing: The Open Hardware Certification Program". Debian Announce List. Vaadatud 10. mai 2021.
  5. ↑ "FreeIO Free Hardware / Open hardware". FreeIO. Vaadatud 10. mai 2021.
  6. ↑ "OpenBeam". MakerBeam. Vaadatud 9. mai 2021.
  7. ↑ "Hovalin, Open Source, 3D printable acoustic violin". HOVA LABS. Vaadatud 9. mai 2021.
  8. ↑ "OSHWA Certified Projects List". OSHWA. Vaadatud 10. mai 2021.
  9. ↑ "Prusa3D - Open-Source 3D Printers by Josef Prusa". Prusa. Vaadatud 10. mai 2021.
  10. ↑ "Ultimaker releases open-source files of their 3D printers". Ultimaker. Vaadatud 10. mai 2021.
  11. ↑ "Lasersaur Manual". Lasersaur. Vaadatud 10. mai 2021.
  12. ↑ "TABBY EVO Open Motors". Open Motors. Vaadatud 10. mai 2021.
  13. ↑ "The TAPR Open Hardware License". TAPR. Vaadatud 10. mai 2021.
  14. ↑ "TAPR introduces open-source hardware license, OSI skeptical". Ars Technica. Vaadatud 10. mai 2021.
  15. ↑ "CERN Open Hardware Licence". Open Hardware Repository. Vaadatud 10. mai 2021.
  16. ↑ "Licenses - Solderpad Hardware Licenses". Solderpad. Vaadatud 10. mai 2021.
  17. ↑ "Free, as in Beer". Wired. Vaadatud 10. mai 2021.
  18. ↑ "Best Practices for Open Source Hardware 1.0". OSHWA. Vaadatud 10. mai 2021.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Avalikseadmed&oldid=6104931"
  NODES
Association 4
Project 1