Baden (Austria)

Baden, mis eristub mitteametlikult teistest Badenitest Baden bei Wien (Baden Viini lähedal) nime all, on kuurortlinn Austrias. See on Badeni ringkonna keskus Alam-Austria liidumaal. Viinist u. 26 km lõuna pool asuv omavalitsuspiirkond koosneb järgmistest osadest: Baden, Braiten, Gamingerhof, Leesdorf, Mitterberg, Rauhenstein ja Weikersdorf.

Baden
saksa Baden keskbaieri Bodn
Badeni panoraam akveduktiga esiplaanil
Vapp
Pindala: 26,9 km² (2018)
Elanikke: 26 286 (1.01.2018)
Koordinaadid: 48° 0′ N, 16° 14′ E
Asend Badeni ringkonnas

Badeni kujutis aastast 1482

Badeni linnateater

2021. aastast kuulub linn riikidevaheliselt UNESCO maailmapärandi nimistusse "Euroopa suured spaalinnad" nime all, kuna sellel on kuulsad raviallikad ja arhitektuurne tunnistus rahvusvahelisest spaakultuurist 18. ja 19. sajandil.

Geograafia ja geoloogia

Sissepääs Spaaparki (saksa keeles Kurpark)

Baden asub Schwechati jõe Helenentali oru suudmes Wienerwaldi mäestikus. See on saanud oma nime piirkonna 14 kuumaveeallikalt, mille temperatuur on vahemikus 22–36 C° ja mis sisaldavad mineraalsooli, sealhulgas kaltsiumkarbonaati, kaltsiumkloriidi ja magneesiumsulfaati. Suures osas asuvad need Kolgata mäe (Calvarienberg, 326 m) jalamil linna põhja-keskosas. Need allikad on põhjustatud äravoolust Põhja-Lubjakivialpidest ja tektoonilistest lõhedest Viini nõos.

Piirkonna kõrgeim punkt on Raudvärav (Eisernes Tor või Hoher Lindkogel), mille 861 m kõrgusele saab tõusta umbes kolme tunniga.

Ajalugu

Badeni kuulsus pärineb roomlaste aegadest, kes teadsid seda Aquae Cetiae või Thermae Pannonicae nime all. Mõned varemed on veel näha. Asulat on mainitud 869. aasta ürikus kui Padun. Lähedalasuva Heiligenkreuzi kloostri romaani stiilis kirik ehitati 11. sajandil; hiljem oli see Babenbergide perekonna liikmete matmispaik. Rauhenecki linnus ehitati oru sissepääsule jõe paremkaldale 12. sajandil; vastaskaldale ehitati samal ajal Rauhensteini linnus. Linn sai linnaõiguse 1480. aastal. Kuigi ungarlased ja türklased rüüstasid seda korduvalt, õitses see iga kord peagi uuesti.

Badeni kaart 1901. aastal

Linn hävines suures osas 1812. aasta tulekahjus, kuid arhitekt Joseph Kornhäuseli plaanide järgi ehitati see suurepärases biidermeierstiilis ümber, seetõttu nimetatakse seda mõnikord "Biedermeierstadtiks". Ertshertsog Karl, Asperni võitja, ehitas aastatel 1820–1825 Rauhenecki jalamile Weilburgi lossi. 19. sajandil ühendati see Viini ja Grazi vahel kulgeva raudteega, mis tõi igal aastal tuhanded viinlased veeprotseduure nautima, sealhulgas keisripere liikmed, kes ehitasid lähedale ulatuslikke villasid. 1820. aastal sai Sauerhofist esimene eraldiseisev spaahotell Euroopas. Helilooja Ludwig van Beethoven viibis Badenis mitu korda ja tema elukohad on siiani kohalikud turismiobjektid. Asukohas aadressil Rathausgasse 10 on nüüd avalikkusele avatud muuseum. Mayerling, jahimaja u 6,4 km orus ülespoole, oli 1889. aastal kroonprints Rudolfi mõrv-enesetapu koht. Linna peamiseks ekspordiartikliks 19. sajandil olid terasest habemenoad, mida peeti suurepärase kvaliteediga.

Linnateater (Stadttheater)

1934. aasta kasiino

Linnas oli teater, sõjaväehaigla ja kasiino, mis kõik ehitati 1800. aastate lõpus ja 1900. aastate alguses. Linnateatri (Stadttheater) ehitas 1909. aastal Ferdinand Fellner. Esimese maailmasõja ajaks oli Baden Viini peamine kuurort: igal aastal tuli sinna 20 000 inimest, mis on kaks korda rohkem kui linna kohalik elanikkond. Lisaks moodsale "spaamajale" (Kurhaus) oli seal 15 eraldi supelrajatist ja mitu parki. Sõja ajal oli Baden Austria-Ungari ülemjuhatuse ajutine asukoht. Uus kasiino 1934. aastal tegi linnast peamise kuurordi kogu Austrias. Weilburgi loss purustati Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda asus Badenis 1955. aastani Nõukogude vägede peakorter okupeeritud Austrias.

Transport

Badenisse pääseb Süd Autobahni (A2) kaudu. Sellel on kaks raudteejaama: Bahnhof Baden bei Wien S-Bahnile ja piirkondlikele rongidele ning kohalik Badner Bahni tramm-rong.

Tuntud inimesi

Kohalikud

Max Reinhardt

• Louis V. Arco (sündinud Lutz Altschul; 1899–1975), Austria näitleja
• Vincent Bach (1890–1976), virtuoosne trompetist ja vaskpuhkpillimeister
• (Maximilian) Hugo Bettauer (1872–1925), Austria kirjanik
• Caterina Canzi (1805–1890), ooperilaulja
• Mario Dorner (* 1970), jalgpallur
• Willi End (1921–2013), Austria alpinist
• Lucie Englisch (1902–1965), Austria näitleja
• Bert Fortell (1924–1996), näitleja
• Josef Frank (1885–1967), Austria-Rootsi arhitekt
• Mizzi Griebl (1872–1952), Austria laulja ja näitleja
• Marianne Hainisch (1839–1936), Austria feminist, naiste õiguste aktivist
• Erwin "Jimmy" Hoffer (* 1987), jalgpallur
• Natalie von Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst, Ratibor und Corvey (1911–1989)
• Karl Holdhaus (1883–1975), Austria entomoloog
• Georg Michael Höllering (1897–1980), Austria-Briti kirjanik ja filmirežissöör
• Besian Idrizaj (1987–2010), Austria jalgpallur
• Johann Baptist Klerr (1830–1875), helilooja ja kapellmeister
• Max Kuttner (1883 (1880) – 1953), Saksa ooperi- ja operetitenor
• Karl Landsteiner (1868–1943, New York), arst, veregruppide avastaja
• Carl Ludwig Habsburg-Lothringen (1918–2007), keiser Karl I ja keisrinna Zita 5. laps
• Heinrich von Lützow (1852–1935) Austria-Ungari diplomaat
• Hertha Martin (* 1930), Austria näitleja
• Heribert Meisel (1920–1966), legendaarne Austria spordiajakirjanik ning ORF-i ja ZDF-i spordisaatejuht
• Maximilian Melcher (1922–2002), kunstnik ja õppejõud
• Eduard Melkus (* 1928), Austria viiuldaja ja violist
• Josef Müllner (1879–1968), Austria skulptor
• Amalia Schütz Oldosi (1803–1852), Austria sopran
• Rosa Papier (1859–1932), Austria ooperilaulja ja laulupedagoog

Arnulf Rainer Museum

• Jakob Pazeller (1869–1957), helilooja
• Karl Pfeifer (1928–2023), Austria ajakirjanik
• Arnulf Rainer (* 1929), Austria maalikunstnik
• Max Reinhardt (Maximilian Goldmann; 1873–1943, New York), teatri- ja filmilavastaja, teatriprodutsent
• Franz Josef Reinl (1903–1977), Austria helilooja
• Franz Reznicek (* 1903), Austria arhitekt
• Rolletti perekond:
  • Alexander Rollett (1834–1903), Austria füsioloog ja histoloog
  • Georg Anton Rollett (1778–1842), Austria kollektsionäär, loodusteadlane ja arst
  • Hermann Rollett (1819–1904), Vormärz-luuletaja, kunstikirjanik, linna arhivaar
• Herbert Schambeck (* 1934), jurist
• Karin Scheele (* 1968), Austria sotsiaaldemokraatlik poliitik ja endine Euroopa Parlamendi liige
• Katharina Schratt (1853–1940), näitleja
• Anton Maria Schwartz (1852–1929), katoliku preester
• Rudolf Steinboeck (1908–1996), näitleja, lavastaja
• Marlene Streeruwitz (* 1950), kirjanik
• Theodor Tomandl (* 1933), Austria õigusteadlane
• Carl Ignaz Umlauf (1824–1902), helilooja, õpetaja
• Thomas Vanek (* 1984), endine jäähokimängija, kes mängis peamiselt NHL-is
• Ignaz Vitzthumb (1724–1816, Brüssel), Austria helilooja; tegutses Austria Madalmaades
• Erik Werba (1918–1992), Austria pianist, helilooja ja akadeemiline õpetaja
• Ralph Wiener (* 1924), Kabarettist, kirjanik
• Elisabeth Woska (* 1938), näitleja

Elanikud

• Karel Komzák II (1850–1905), Tšehhi-Austria helilooja
• Michael Korobkov (* 1957), aadlik, filantroop ja ärimees; IMM Birest Internationali tegevjuht
• Sigi Maron (1944–2016), laulja-laulukirjutaja
• Mirabehn (1892–1982), India vabadusvõitleja
• Hans-Joachim Roedelius (* 1934), Saksa muusik