Balti kaitsevöönd
Balti kaitsevöönd (läti keeles: Baltijas aizsardzības līnija, leedu keeles: Baltijos gynybos linija, inglise keeles: Baltic Defence Line) on Eesti, Läti ja Leedu kavandatav ühine kaitseliin piki Venemaa ja Valgevene piiri.[1] Balti kaitsevöönd kuulutati välja 19. jaanuaril 2024 Läti, Eesti ja Leedu kaitseministrite ühisel kohtumisel Riias.[2] Balti kaitseliini ehitamine algab Eestis 2025. aastal, Leedus algas ehitus 2024. aasta suve lõpus ja Lätis 2. mail 2024. aastal.[1][3][4][5]
Struktuur
muudaLäti ja Leedu maismaapiir on Eesti-Vene piirist tunduvalt pikem ja vähem kaitstud looduslike tõkete poolt.[6] Kaitsevõime erinevus kajastub ka kaitseliini rakendamisel. Praegustest Läti ja Leedu avaldustest selgub, et nende riikide plaan on ehitada punkrid peamiste magistraalide ja võimalike edasiliikumisteede ümber, kuna kogu piir on liiga pikk, et seda praeguste eelarveeraldistega katta.[6] Kõik riigid on kokku leppinud liikumisvastaste kaitserajatiste, näiteks draakonihammaste, tankitõrje siilide ja tankitõrjemiinide rakendamises, mida hoitakse uutes tugipunktides ja kaitseliini taga asuvates ladustamiskohtades.[7][8][9]
Planeeritud kaitserajatised Eestis
muuda- kaitsetugipunktid (sh kuni 600 jaopunkrit Kaitseväe ja Kaitseliidu üksustele).
- ladustamisalad, kindlustuselementide, näiteks draakonihammaste ja tõkestustraadi, rahuaegseks hoiustamiseks.[7]
Punkrid, mis ehitatakse moodulitena, on umbes 35 ruutmeetri suurused ja mahutavad 10 sõdurit, need paigutatakse umbes 2 meetri sügavusele maa alla ja on võimelised vastu pidama 152 mm suurtükimürsu otsetabamusele.[7]
Planeeritud kaitserajatised Lätis
muuda- tõkestusmaterjal ja kindlustuselemendid, näiteks draakonihambad ja tõkestustraat piirialadel.
- teadmata arv punkreid ja ladustamisalasid.
- kuivenduskraavide ümberehitamine tankitõrjekraavideks.[8]
Planeeritud kaitserajatised Leedus
muuda- tõkestusmaterjal ja kindlustuselemendid, näiteks draakonihambad, tankitõrjemiinid ja tõkestustraat piirialadel.
- teadmata arv punkreid ja ladustamisalasid.[9]
Ajalugu
muuda
Ajaloo jooksul on Baltikumi rajatud palju ida poole suunatud kaitseliine. Näiteks Narva Hermanni linnus, mis tänaseni tähistab Eesti-Vene piiri, ehitati 13. sajandil taanlaste poolt piirikindlustuseks Novgorodi vabariigi ja Pihkva vürstiriigi vastu.[10] Piki Liivimaa konföderatsiooni piiri loodi Narvast Daugavpilsi ulatuv linnuste vöönd, mis oli peamiseks kaitseliiniks, kuni Ivan Julma väed sellest 1550. aastatel Liivi sõja ajal läbi murdsid. Piirikaitse parandamine selles piirkonnas jätkus kuni 1710. aastani, mil Eesti ja Liivimaa läksid Vene impeeriumi kontrolli alla. Kuigi Eesti ja Läti iseseisvussõdasid võib iseloomustada manööversõjana, ehitati sõja käigus Narvatagusele ja Petserimaale siiski kaitseliinid, mis kujunesid oluliseks sõja lõpuosas.[11] 1920. aastatel ei rajanud Eesti ja Läti, erinevalt Soome Mannerheimi liinist, tugevat piirikaitset. Alles 1930. aastate kiiresti halveneva julgeolekuõhkkonna tingimustes kehtestas Eesti „Laidoneri liini“ plaani, mis jäi 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni tõttu enamuses lõpetamata.[12][13] Teise maailmasõja ajal rajasid Saksa väed mitu kaitseliini, mis järgisid looduslikke piire, sealhulgas Sinimägedes ja Narva jõe kaldal. Kuigi kaitseoperatsioonid selles piirkonnas olid üsna edukad, põhjustades ainuüksi selles piirkonnas umbes 500 000 inimkaotust, loobuti lõpuks kaitsest kaugemal lõunas toimunud läbimurrete tõttu.[14]
Ajakava
muudaPraegune Balti kaitseliini ajakava, Läti välisministri Baiba Braže sõnul võib kogu liini valmimine võtta kuni kümme aastat:[7][15]
- Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid Balti kaitsevööndi kontseptsiooni 19. jaanuaril 2024.
- Kohalike kogukondade avalikud koosolekud toimusid 2024. aasta märtsis Räpina loomemajas, Misso rahvamajas, Meremäe valla teenindushoones, Värska kultuurimajas ja Vastseliina rahvamajas.
- Kaitsevööndi elementide (jaovarjend/punker, tõkestuselemendid) projekteerimine toimub 2024. aasta teises pooles.
- RKIK sõlmis punkri erinevate prototüüpide tootmiseks lepingu Warren Concrete OÜ-ga 2024. aasta juulis.
- Punkreid katsetati keskpolügoonil 2024. aasta septembris.
- Tugipunktide asukohad selguvad 2024. aasta lõpuks.
- Läbirääkimised maaomanikega toimuvad 2025. aasta alguses.
- Ehitustegevus koos selleks ettevalmistavate tegevustega algab 2025. aastal.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Balti kaitsevöönd". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 24.11.2024.
- ↑ "Balti riigid rajavad idapiirile ühise kaitsevööndi". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 25.11.2024.
- ↑ "Baltic states sign agreement to bolster NATO's eastern border". euronews (inglise). 19. jaanuar 2024. Vaadatud 25.11.2024.
- ↑ "Lithuania plans permanent fortifications on Russia, Belarus borders – minister". lrt.lt (inglise). 22. mai 2024. Vaadatud 25.11.2024.
- ↑ "Media: Latvia starts digging anti-tank ditch near border with Russia". The Kyiv Independent (inglise). 3. mai 2024. Vaadatud 25.11.2024.
- ↑ 6,0 6,1 "The Baltic Defense Line - Foreign Policy Research Institute". Foreign Policy Research Institute. 2. veebruar 2024. Vaadatud 25.11.2024.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 "Balti kaitsevöönd". kaitseinvesteeringud.ee. Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ 8,0 8,1 "Border Fortification". Läti kaitseministeerium (inglise). Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ 9,0 9,1 "Baltijos šalys braižo gynybos linijos kontūrus: bunkeriai ir kontrmobilumo priemonės". lrt.lt (leedu). 02.11.2024. Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ "14002 Narva Hermanni linnus, 13.-17.saj". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ "Narva kaitselahingud". Sõdur : Eesti sõjandusajakiri. Detsember 2019. Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ Vabariigi Valitsuse protokoll nr 36, 22. november 1933
- ↑ "Laidoneri liin kui Narva tabalukk". Eesti Sõjaajaloo Teejuht. 2010. Vaadatud 01.12.2024.
- ↑ Mart Laar (2006). Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn: Varrak.
- ↑ ERR, ERR News | (24. jaanuar 2024). "Latvian minister: Constructing Baltic Defense Line could take a decade". ERR (inglise). Vaadatud 26. mail 2024.
