Barletta väljakutse

Barletta väljakutse
	Turniiri toimumiskohta tähistav mälestusmärk
Toimumisaeg	13. veebruar 1503
Toimumiskoht	Andria ja Corato vahel
Tulemus	Itaalia rüütlite võit
Osalised
13 itaalia rüütlit	13 prantsuse rüütlit
Väejuhid või liidrid
Ettore Fieramosca	Charles de Torgues

Barletta väljakutse (itaalia keeles disfida di Barletta) oli 13. veebruaril 1503 Itaalias Tranis Andria ja Corato vahelisel tasandikul 13 itaalia ja 13 prantsuse rüütli vahel toimunud turniir, milles kaotajaks jäid prantslased.

Eellugu

II Itaalia sõja ajal 1503. aasta alguses võtsid hispaanlased Canosa di Puglias toimunud kokkupõrkes vangi mõned prantsuse sõdurid, teiste seas aadliku Charles de Torgues'i, hüüdnimega Monsieur Guy de la Motte.

Vaidlus

15. jaanuaril kutsuti vangid osalema Barlettas hispaanlaste korraldatud banketile. Guy de la Motte väitis pärast kohaliku veini liigset joomist, et itaallased käituvad lahinguväljal argpükslikult. Itaallaste kaitseks astus välja hispaanlane Íñigo López de Ayala, kes kiitis itaallasi. Vaidlus otsustati lahendada 13. veebruaril toimuva kahevõitlusega prantsuse ja itaalia rüütlite vahel.

Kahevõitlus

Väljakutse tingimused pani paika de la Motte. Algselt pidi kummaltki poolelt osalema 10 rüütlit,^[1] hiljem langetati otsus 13 osaleja kasuks.

Mõlema poole kohtunikud valisid toimumispaigaks suletud ala.^[1] Esimesena jõudsid toimumispaigale itaallased.^[2] Neile järgnesid peagi prantslased, kellel oli õigus minna väljale esimestena.^[3] Kaks viirgu ratsanikke rivistusid üksteise vastu.^[2]

Võitluses jäid kaotajaks prantslased. Võitjad said endale kaotajate relvad ja hobused ning kaotajad pidid maksma 100 tukatit iga rüütli kohta. Võitja poole pantvangid said vabaks.

Osalejad

Võitluses osales 13 rüütlit kummaltki poolt, neli kohtunikku ja kaks pantvangi.

	Kohtunikud
Itaallased	Rüütlid		Prantslased
	Ettore Fieramosca	Charles de Torgues
	Francesco Salamone	Marc de Frigne
	Marco Corollario	Girout de Forses
	Riccio da Parma	Claude Grajan d'Aste
	Guglielmo Albimonte	Martellin de Lambris
	Mariano Abignente	Pierre de Liaye
	Giovanni Capoccio	Jacques de la Fontaine
	Giovanni Brancaleone	Eliot de Baraut
	Ludovico Abenavoli	Jean de Landes
	Ettore Giovenale	Sacet de Sacet
	Fanfulla da Lodi	François de Pise
	Romanello da Forlì	Jacques de Guignes
	Miale da Troia (Ettore de' Pazzis)	Naute de la Fraise
	Francesco Zurlo	Lionnet Du Breuil
	Diego Vela	Monsieur de Murtibrach
	Francesco Spinola	Monsieur de Bruet
	Alonzo Lopez	Etum Sutte
	Pantvangid
	Angelo Galeotta	Monsieur de Musnai
	Albernuccio Valga	Monsieur de Dumoble

Järelkajad

Niccolò Machiavelli kirjutas 16. sajandi alguses avaldatud teose "Valitseja" viimases, 26. peatükis read: "Vaadake, kuis ületavad itaallased kahevõitlustes ja pisemates kokkupõrgetes teisi oma jõult, osavuselt ja taiplikkuselt...", mida peetakse võimalikuks viiteks Barletta väljakutsele.^[4]

Sajandeid hiljem sai Barletta väljakutse itaallaste jaoks oluliseks, sest Itaalial polnud palju sõjalisi võite. Itaallaste juhti Ettore Fieramoscat hakati pidama rahvuskangelaseks. 1833. aastal kirjutas Massimo D'Azeglio romaani "Ettore Fieramosca", et õhutada itaallaste patriotismi. Pärast Itaalia riigi loomist valmisid 1909. ja 1915. aastal tummfilmid ning 1938. aastal helifilm, kõik pealkirjaga "Ettore Fieramosca". 1929. aastal valminud Itaalia suurim allveelaev kandis samuti nime Ettore Fieramosca.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Anonimo, op. cit., lk 9–10.
↑ ^2,0 ^2,1 Roscoe, op. cit., lk 9.
↑ Summonet, op. cit. lk 547.
↑ Machiavelli, Valitseja, 26. ptk.

Kirjandus

Anonimo Autore di Veduta (1633). Historia del combattimento de' tredici italiani con altrettanti francesi. Napoli. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Collenuccio da Pesaro (1562). Historia del Regno di Napoli. Napoli. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Jean d'Auton (1834). Chroniques (prantsuse). Silvestre. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |pagine=, kasuta parameetrit (|pages=) (juhend)
Paolo Giovio (1931). Le vite del Gran Capitano e del Marchese di Pescara. Bari: Laterza. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Francesco Guicciardini (1537–1540). Storia d'Italia. Firenze. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Piero Pieri (1952). Il Rinascimento e la crisi militare italiana. Torino: Einaudi. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Giuliano Procacci (2001). La disfida di Barletta: tra storia e romanzo. Milano: Bruno Mondadori-Paravia. ISBN 88-424-9773-8. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
William Roscoe (1805). The life and pontificate of Leo the Tenth (inglise). London: Strand. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend)
Giovanni Antonio Summonte (1675). Dell'historia della città, e regno di Napoli. Napoli. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |cid=, kasuta parameetrit (|ref=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |pagine=, kasuta parameetrit (|pages=) (juhend)

Välislingid

Barletta väljakutsele pühendatud sait (inglise keeles)

[anonimo-op-1] 1,0 ^1,1 Anonimo, op. cit., lk 9–10.

[roscoe-op-2] 2,0 ^2,1 Roscoe, op. cit., lk 9.

[3] Summonet, op. cit. lk 547.

[4] Machiavelli, Valitseja, 26. ptk.

[1]

[2]

[3]

[4]