Boeing 737 (USA) on maailma kõige rohkema-arvuliselt ehitatud reaktiivreisilennuk.[1]

Boeing 737
Virgin Blue Boeing 737-700 Adelaide'i rahvusvahelisel lennuväljal (2004)
Tüüp reisilennuk
Tootja Boeing Commercial Airplanes
Riik Ameerika Ühendriigid
Esmalend 9. aprill 1967
Võeti kasutusele 10. veebruar 1968
Hetkeseis kasutusel
Põhikasutaja Southwest Airlines
Ryanair
United Airlines
American Airlines
Tootmisaastad 1966–
Toodanguarv 11 210 (seisuga 11.2022)
Reisijaid 85 kuni 215
Pikkus 28,64–42,1 m
Tiivaulatus 28,3–36 m
Edasiarendus Boeing 737 Classic
Boeing 737 Next Generation
Boeing 737 MAX
Estonian Air Boeing 737–500

Lennuki väljatöötamist alustati 1964. Boeingul oli vaja turule pääseda lühimaa-reisilennukiga, mis suudaks konkureerida prantsuse Caravelle'i, inglaste BAC 1–11-i ja McDonnell Douglase DC-9-ga. 737-100 sooritas esmalennu 9. aprillil 1967.

Boeing 737 kere välislaius on sama, mis Boeing 707, Boeing 727 ja Boeing 757-l, 3,76 meetrit.

737-300, 737-400 ja 737-500 kasutas ka Estonian Air. On valminud ka Boeingu nn uue põlvkonna 737-600, 737-700, 737-800 ja 737-900 lennukeid, mida toodetakse tänini.

Praegu on tegemisel uued Boeingu MAX seeria lennukid.

    • 737 MAX 7 – asendus 737-700 ja 737-700ER lennukitele.
    • 737 MAX 8 – asendus 737-800 lennukile; suurema kerega kui -700 ja MAX 7.
    • 737 MAX 200 – versioon 737 MAX 8 kaasatakse keskel – tänu tahapoole nihutatud väljumisustele suurenes mahutavus kuni 200 istekohani.
    • 737 MAX 9 – asendus 737-900/-900ER lennukitele; suurema kerega kui -800/MAX 8.

Lennutehnilised andmed

muuda

Kõik 737-XXX lennukid.

  • Tiivaulatus: 28,3–36 m
  • Pikkus:: 28,64–42,1 m
  • kõrgus kiiluga: 12,6 m
  • Salongi laius: 3,5 m
  • Mootorid: 2 x Pratt & Whitney JT8D ja uuemad CFM International, turboventilaator, tõukejõuga 64,4–117,3 kN
  • Täismass: 62 820 – 79 010 kg
  • Reisijaid: 85–215
  • Hind: 47 miljonit – 80,5 miljonit $ (2006. aasta hinnad)[2]

Viited

muuda
  1. 6,000 and counting for Boeing’s popular little twinjet
  2. "Jet Prices/". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2007. Vaadatud 3. veebruaril 2007.

Välislingid

muuda
  NODES
Intern 1
OOP 1
os 2