Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Piirneb põhjas Austriaga. Provintsi keskus on Bolzano linn.
| Bolzano – Alto Adige autonoomne provints | |
|---|---|
| itaalia provincia autonoma di Bolzano – Alto Adige | |
| saksa Autonome Provinz Bozen – Südtirol | |
| ladiini Provinzia Autonóma de Bulsan – Südtirol | |
| Pindala: 7400 km² | |
| Elanikke: 531 810 (31.05.2019)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 71,9 in/km² | |
| Keskus: Bolzano | |
 | |
 |
Seni Austria-Ungarile kuulunud lubati Itaaliale 1915. aastal Londoni paktiga ehk rahulepinguga, et Itaalia asuks I maailmasõjas Antandi poolele. 1918. aasta novembris Itaalia kuningriik selle ala okupeeris. Provints moodustati 1926. aastal ja liideti Venezia Tridentina maakonnaga.
21. oktoobril 1939 sõlmisid Hitler ja Mussolini Lõuna-Tirooli küsimuse lepingu (Option in Südtirol/Opzioni in Alto Adige), millega anti piirkonna saksakeelsetele elanikele kuni aasta lõpuni valikuvõimalus, kas nad kolivad Saksamaale või jäävad Itaaliasse ja italiseeritakse, kaotades vähemuste õigused. Ligi 85–90% otsustas kolida Saksamaale, neid kutsuti Optanten, jääda otsustanuid kutsuti Dableiber. 1943. aastaks olid ligi 75 000 optanti Lõuna-Tiroolist lahkunud, kellest 50 000 tulid pärast sõda tagasi.
1943. aastal pärast Cassibile vaherahu, mis sisuliselt tähendas Itaalia kapituleerumist Saksamaa-vastasele koalitsioonile, okupeeris ala Saksamaa ja kuni sõja lõpuni 1945. aastal jäi ala de facto Saksamaa koosseisu. 5. septembril 1946 sõlmisid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi ja Austria välisminister Karl Gruber lepingu, millega jäi provints Itaalia koosseisu, uues Trentino-Alto Adige maakonnas ja sai autonoomia. Dableiberid võisid kasutada endisi saksa nimesid. Optandid pidid end ja oma lapsed registreerima ja sünnitunnistuse abil tõestama nende õigust Itaalia kodakondsusele.
Kuna aga Trentino-Alto Adige maakond oli endiselt itaallaste enamusega ning Bolzano provintsi saabus palju teisi itaalia keelt kõnelevaid immigrante, jäi rahulolematus Itaalia võimuga endiselt kestma ning kohalik poliitik Sepp Kerschbaumer lõi Lõuna-Tirooli Vabastuskomitee (BAS, Befreiungsausschuss Südtirol), mis pani 1950.-1960. aastatel toime terrorirünnakuid. Seepeale sõlmisid 1971. aastal Itaalia ja Austria uue lepingu, millega sai provints veelgi suurema autonoomia ja Austria kohustus Lõuna-Tirooli siseasjadesse mitte sekkuma. Autonoomia vähendas pingeid ning terrorirünnakud lõppesid.
1972. aastast on Bolzano provintsil autonoomia, millega võib provints endale jätta peaaegu 90% maksutuludest[2]. 1998. aastast kuulub euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino.
Provintsi rahvaarv oli 2015. aasta 31. detsembril 520 891. Ligi 2/3 elanikest räägib emakeelena saksa keelt.
Haldusjaotus
muuda
Bolzano autonoomne provints jaguneb 8 ringkonnaks:
- Bozen (Bolzano)
- Burggrafenamt (Burgraviato)
- Pustertal (Val Pusteria)
- Überetsch-Unterland (Oltradige-Bassa Atesina)
- Eisacktal (Valle Isarco)
- Salten-Schlern (Salto-Sciliar)
- Vinschgau (Val Venosta)
- Wipptal (Alta Valle Isarco)
ja need 116 vallaks (comune, Gemeinde).
- Ahrntal
- Aldein
- Algund
- Andrian
- Altrei
- Auer
- Badia
- Barbian
- Bolzano
- Bronzolo
- Brenner
- Brixen
- Bruneck
- Burgstall
- Corvara
- Deutschnofen
- Eppan an der Weinstraße
- Feldthurns
- Franzensfeste
- Freienfeld
- Gais
- Gargazon
- Glurns
- Graun im Vinschgau
- Gsies
- Hafling
- Innichen
- Jenesien
- Kaltern an der Weinstraße
- Karneid
- Kastelbell-Tschars
- Kastelruth
- Kiens
- Klausen
- Kuens
- Kurtatsch an der Weinstraße
- Kurtinig an der Weinstraße
- La Val
- Latsch
- Lajen
- Laives
- Lana
- Laas
- Laurein
- Lüsen
- Mals
- Mareo
- Margreid an der Weinstraße
- Marling
- Martell
- Meran
- Mölten
- Montan
- Moso in Passiria
- Mühlbach
- Mühlwald
- Nals
- Naturns
- Natz-Schabs
- Neumarkt
- Niederdorf
- Olang
- Partschins
- Percha
- Pfalzen
- Pfitsch
- Plaus
- Prad am Stilfserjoch
- Prags
- Prettau
- Proveis
- Ratschings
- Rasen-Antholz
- Ritten
- Riffian
- Rodeneck
- Salurn
- San Martin de Tor
- Sand in Taufers
- Santa Cristina Gherdëina
- St. Leonhard in Passeier
- St. Lorenzen
- St. Martin in Passeier
- St. Pankraz
- Sarntal
- Schenna
- Schlanders
- Schluderns
- Schnals
- Sëlva
- Sexten
- Sterzing
- Stilfs
- Terenten
- Terlan
- Tramin an der Weinstraße
- Tisens
- Tiers
- Tirol
- Toblach
- Truden im Naturpark
- Tscherms
- Tubre
- Ulten
- Unsere Liebe Frau im Walde-St. Felix
- Urtijëi
- Vadena
- Vahrn
- Vintl
- Völs am Schlern
- Vöran
- Villanders
- Villnöß
- Waidbruck
- Welsberg-Taisten
- Welschnofen
Suurima elanike arvuga vallad
muuda
Kõige enam elanikke elab (seisuga 31.07.2011):[3]
| Nr | Vald | Rahvaarv (in) |
Pindala (km²) |
Tihedus (in/km²) |
Kõrgus merepinnast |
Itaallasi % |
Sakslasi % |
Ladiine % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Bolzano | 104 483 | 52,34 | 1996 | 262 | 73,80 | 25,52 | 0,68 |
| 2 | Meran | 38 693 | 26,33 | 1469 | 325 | 49,06 | 50,47 | 0,47 |
| 3 | Brixen | 20 747 | 84,86 | 244 | 560 | 25,84 | 72,82 | 1,34 |
| 4 | Laives | 17 278 | 24,25 | 712 | 258 | 71,50 | 27,99 | 0,51 |
| 5 | Bruneck | 15 609 | 45,06 | 346 | 838 | 15,24 | 82,47 | 2,29 |
| 6 | Eppan an der Weinstraße | 14 307 | 59,7 | 240 | 416 | 13,29 | 86,23 | 0,48 |
| 7 | Lana | 11 265 | 36,08 | 312 | 310 | 7,90 | 91,84 | 0,26 |
| 8 | Kaltern an der Weinstraße | 7 684 | 47,95 | 160 | 425 | 7,03 | 92,61 | 0,36 |
| 9 | Ritten | 7646 | 111,48 | 69 | 1000 | 4,55 | 95,20 | 0,25 |
| 10 | Sarntal | 6903 | 302,49 | 23 | 900 | 1,82 | 98,07 | 0,10 |
Viited
muuda- ↑ "Popolazione residente al 31 maggio 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 27. oktoobril 2019.
- ↑ Alcock, Antony. "THE SOUTH TYROL AUTONOMY: A Short Introduction" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. august 2011. Vaadatud 9. oktoobril 2024.
- ↑ "Statistiche demografiche ISTAT". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2016. Vaadatud 17. märtsil 2013.
Välislingid
muuda
Bolzano provints – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Bolzano provintsi koduleht (saksa, itaalia, ladiini ja inglise keeles)