Bugatti Automobiles
See artikkel vajab ajakohastamist. (Mai 2022) |
Bugatti Automobiles S.A.S on Prantsusmaa autotootmisettevõte, mille peakorter asub Prantsusmaal Alsace'i piirkonnas Molsheimis. Ettevõte kuulub Volkswagen AG-le ja on asutatud 1998. aastal prantsuse autotootmisettevõtte Bugatti järeltulijana. Samal aastal omandas Volkswagen Ferdinand Piëchi juhtimisel õigused Bugatti kaubamärgile.
| Bugatti Automobiles S.A.S. | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | tütarettevõte |
| Asutatud | 1998 |
| Peakorter | Molsheim, Prantsusmaa |
| Võtmeisikud | Stephan Winkelmann (president) |
| Valdkonnad | autotööstus |
| Tooted | autod |
| Emaettevõte | Volkswagen AG |
| Allüksused |
Bugatti Engineering GmbH Bugatti International S.A. |
Giugiaro ideeautod
muudaVolkswagen lasi kuulsal ItalDesignGiugiaro disaineril Giorgetto Giugiarol disainida mitu ideeautot, et valida neist välja need, millest võiksid kujuneda Bugatti seeriamudelid. Esimesena esitleti 1998. aasta Pariisi autonäitusel mudelit Bugatti EB118, mis oli suur kaheukseline kupee. Sellele järgnes 1999. aasta Genfi autonäitusel esitletud Bugatti EB218, suur ja luksuslik neljaukseline sedaan. Sama aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti mudelit Bugatti 18/3 Chiron ja Tokio autonäitusel Volkswageni enda disainitud mudelit Bugatti EB 18.4 GT. Kõigil neil mudelitel oli W18-mootor võimsusega 555 hj (408 kW).
Liitmine Volkswageniga
muuda15. detsembril 2000 liideti Bugatti ametlikult Volkswageniga. Ettevõtte presidendiks määrati Volkswageni veermikuosakonna ülem Karl-Heinz Neumann. Ettevõte ostis 1856 rajatud Château Saint Jeani mõisa Molsheimi lähedal Dorlisheimis, mis varem oli kuulunud Ettore Bugattile. Mõisast sai Bugatti peakorter ja 2005 valmis selle lähedale ka tehas, kus Bugattisid kokku pannakse.
Veyron
muuda
Pikemalt artiklis Bugatti Veyron
Ferdinand Piëch teatas 2001. aasta Genfi autonäitusel, et Bugatti alustab mudeli EB 16/4 Veyron tootmist. Sellest autost pidi tulema läbi aegade kiireim, võimsaim ja kõige kallim sõiduauto.
Auto sai hakkama kasutama 8,0-liitrise W16-mootori erinevalt ideeautodel kasutatud W18-mootoritest ja seda mootorit kasutati esmakordselt ideeautol Bentley Hunaudières. Mootorile lisati veel neli turboülelaadijat, mille tulemusel kujunes mootori võimsuseks 1001 hj (736 kW). Tootmisse jõudis Veyron alles aastal 2005. Kokku plaanitakse valmistada vaid 300 Veyronit.
Chiron
muuda- Pikemalt artiklis Bugatti Chiron
Veyroni järeltulijat Bugatti Chironit esitleti 2016. aasta Genfi autonäitusel. Ka Chiron oli varustatud 8,0-liitrise W16-mootoriga, mille võimsuseks oli 1500 hobujõudu (1103 kW). Tootmisarvuks planeeritakse 500 autot ning auto hinnaks on 2,4 miljonit eurot.
Divo
muuda
- Pikemalt artiklis Bugatti Divo
Bugatti Divo on ringrajasõidule orienteeritud keskmootoriga sportauto. Auto on saanud nime prantsuse võidusõitja Albert Divolt, kes sõitis Bugatti võidusõiduautodega 1920. aastatel.
Divo on nelikveoline ning mootori võimsus on 1500 hobujõudu (1103 kW). Autot toodetakse alates 2019. aastast ning plaanis on toota 40 autot. Tippkiirus on 380 km/h ja kiirendus 0–100 km/h võtab aega 2,4 sekundit.
Centodieci
muuda- Pikemalt artiklis Bugatti Centodieci
Bolide
muuda- Pikemalt artiklis Bugatti Bolide
Tegu on spetsiaalse ringrajasõiduks ehitatud autoga, mis avalikustati internetis 28. oktoobril 2020. Bugatti sõnul jääb Bolide viimaseks mudeliks, millel kasutatakse legendaarset W16-mootorit.
Mistral
muuda- Pikemalt artiklis Bugatti Mistral
Bugatti W16 Mistral, sellest mudelist teatati 19. augustil 2022. Kaheistmeline roadster hinnaga ~5 miljonit eurot.