Coulteri mänd
Coulteri mänd (Pinus coulteri) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
| Coulteri mänd | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Mänd Pinus |
| Liik |
Coulteri mänd |
| Binaarne nimetus | |
|
Pinus coulteri D. Don (1836) | |
 | |
| Sünonüümid | |
| |
Puu on nimetatud iiri botaaniku ja arsti Thomas Coulteri (1793–1843) järgi, kes oma 1834 lõppenud ekspeditsioonil uuris Mehhikot, sealhulgas tollase Mehhiko põhjaosa, mis tänapäeval USA-le kuulub.
Kirjeldus
muuda
Coulteri mänd on suhteliselt lühiealine okaspuu, puude vanus küündib sageli vaid 100 aastani[3][4]. Puu kasvab kuni 25 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 m[4]. Võra on püramiidja, sageli ebakorrapärase kujuga[4]. Oksad on rõhtsad või tõusvad. Koor on tumehallikaspruun, sügavate lõhedega, plaatjas, kestendav[4].
Pungad on munaja kujuga, punakaspruunid, 1,5 (−3) cm pikkused. Võrsed on tihti jämedad, violetjaspruunikad, sageli vahased, vananedes muutuvad hallikaspruuniks. Okkad on kolmekaupa kimbus, 15–30 cm pikkused, sirged või veidi kõverad, terava tipuga, keerdunud, tolmhallikasrohelised ja püsivad võrsetel 3–4 aastat.[4]
Isasõisikud on munaja kuni silinderja kujuga, kuni 25 mm pikkused, õitsemise alguses helepurpurjaspruunid, hiljem oranžikaspruunid. Käbid on massiivsed ja kõige raskemad männiliste sugukonnas, mass võib vahetult enne valmimist küündida kuni 2,3 kg[5], 20–35 cm pikkused, munajas-silinderja kujuga, vaiguste kattesoomustega. Suhkrumänni käbid võivad olla pikemad, aga nad ei ole nii rasked. Coulteri männikutes töötavatel inimestel soovitatakse kanda kiivrit. Seemned on söödavad, nende kestad on tumepruunid, 15–22 mm pikkused, varustatud kuni 25 mm pikkuse tiivakesega.[4] 1000 seemne mass on 278–400 g[6].
Levila ja ökoloogia
muudaCoulteri männi levila asub Californias, nii selle USA- kui Mehhiko-osas, kus ta kasvab mägedes 300–2100 m kõrgusel üle merepinna. Levilas valitseb soe vahemereline kliima, suved on seal väga soojad ja kuivad, talved pehmed ja väheste äikesetormidega.[3] Aasta keskmine sademete hulk on 250...450 mm. Kuivaperiood võib järjest kesta kuni 8 kuud. Aasta keskmine õhutemperatuur on 8...11 °C. Suve soojemate kuude keskmine maksimaalne õhutemperatuur tõuseb kuni +19...+39 °C, talve külmematel kuudel aga langeb keskmine miinimumtemperatuur kuni −1...–10 °C.[6] Coulteri mänd talub talvel külma kuni −7...–12 °C.[7]
Kasvukohtadeks on tavaliselt lõunasuunalised (Mehhikos pigem põhjasuunalised) järsud mäenõlvad ja seljandikud. Mullad on lasevad tavaliselt väga hästi vett läbi, veega küllastunud muldadel kasvab ta halvasti.[3]
Metsad on tihti ühevanused, mis viitab esinenud metsapõlengutele. Täiskasvanud puud varju ei talu, nooremad võivad kasvada ka poolvarjus. Coulteri mänd moodustab harva puhaspuistuid ja kasvab enamasti segametsades koos järgmiste puuliikidega:[3]
|
|
Paljunemine
muuda
Coulteri mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Puud hakkavad viljuma 10–15 aasta vanuselt. Looduslikus levilas toimub tolmlemine mais-juunis. Noored puud kannavad raskeid käbisid tüvel, vanemad tugevatel okstel. Coulteri männil esineb nii tavalisi kui ka vaiguga suletud käbisid. Käbid valmivad augustis-septembris, tolmlemisele järgneval aastal. Tavalised käbid avanevad oktoobris-novembris, vahepealsete tunnustega käbid mõned aastad peale valmimist ning vaiguga suletud käbid avanevad kõrgemate õhutemperatuuride kaasabil (näiteks metsapõlengute ajal). Seemnete levik on nende suurema massi tõttu raskendatud. Head seemneaastad korduvad 3–6 aasta järel. Seemned lähevad kõige paremini idanema poolvarjus asuvatel paljastel mineraalmuldadel. Juurdunud seemikud kasvavad esimesel paarikümnel eluaastal küllalt kiiresti. Viimaste aastakümnete jooksul on Coulteri männi levila järk-järgult vähenenud, seda eelkõige inimeste tõttu, kes on metsapõlengute levikut oluliselt piiranud.[3]
Kasutamine
muuda
Coulteri männi puit on kerge ja pehme. Seetõttu kasutatakse seda vähesel määral vaid küttepuuna ja ebakvaliteetsete puittoodete valmistamisel. Puid kasvatatakse mõnel määral ilupuuna. Suuri ja raskeid käbisid kollektsioneerivad inimesed, seemned olid toiduks indiaanlastele. Lindudest on seemned oluliseks toiduks isastele valgepea-rähnidele (Picoides albolarvatus), emased toituvad aga vanadel mändidel olevatest kahjurputukatest. Oravaliik Sciurus griseus toitub samuti meelsasti suurtest ja toitvatest seemnetest.[3]
Viited
muuda- ↑ "Conifer database: "Pinus coulteri"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 23.08.2010.
- ↑ Farjon, A. (2011). Pinus coulteri. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Pinus coulteri". www.fs.fed.us (inglise). Vaadatud 23.08.2010.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Pinus coulteri". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 23.08.2010.
- ↑ "Trees of the Pacific and Northwest". www.gardening-for-wildlife.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2009. Vaadatud 23.08.2010.
- ↑ 6,0 6,1 Compiled from the Forestry Compendium, CAB International. "Pines of Silvicultural Importance", CABI Publishing, 2002. ISBN 085199539X.
- ↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Coulteri mänd |