Dōgen

Dōgen (jaapani keeles 道元; 26. jaanuar 1200 – 22. september 1253) oli jaapani budismi õpetaja ja filosoof, sōtō koolkonna rajaja.

Dōgen

Mungaks astudes ühines ta kõigepealt tendai koolkonnaga, kuid pettus selles ja hakkas õppima zen’i.

1223 rändas Dōgen Hiinasse, kus õppis caodong’i munkade juures.

1227 Jaapanisse naasnult hakkas ta nende eeskujul propageerima shikantaza meeleharjutust. Sōtō teooria järgi võib sel teel jõuda budasuseni, mis on igas olendis varjatud kujul algupäraselt olemas.

Dōgeni põhiteos on "Tõelise seadmusesilma varamu" (jaapani keeles shōbōgenzō), milles ta annab oma meetodile filosoofilise põhjenduse.

Dōgeni filosoofia kohaselt on aeg sama mis olemine. Inimene täidab iseendaga kogu maailma ja selle maailma igat üksikut asja. Igas hetkes on korraga olemas kogu maailm. Ajal ja olemisel tegelikult vahet ei ole. Nii nagu aja, nii on ka olemise loomuses muutumine, üleminek või jätkuvus.

„ Kevade jätkuvus jätkub tingimata läbi kevade. Jätkuvus ei ole kevades eneses, kuid kuna kevad on olemas oma jätkuvuses, siis läheb jätkuvus ka selles praeguses kevades täide.

Küttepuud muutuvad tuhaks ning uuesti küttepuudeks saada pole neil võimalik. Ometi ei või väita, et küttepuud on algne ja tuhk tulenev. Tuleb mõista, et küttepuud eksisteerivad oma küttepuude seisundis ning algne ja tulenev on seal olemas korraga. Ja kuigi on olemas nii enne kui pärast, ei ole nad järjepidevad. Tuhk on tuhk tuha seisundis, kus on nii tulenev kui algne. Ja täpselt nagu küttepuud ei või pärast tuhaks muutumist küttepuudeks saada, nii ei või ka inimene pärast surma enam sündida. Elu on ainult üks seisund, mis kestab teatava aja; surm on ainult üks seisund, mis kestab teatava aja. See on nagu talv ja kevad. Keegi ei mõtle, et talv muutub kevadeks ega ütle, et kevadest saab suvi.“

Tõmbunud koolkondadevaheliste vastuolude tõttu pealinnast Kyōtost eemale, rajas Dōgen Echizeni mägedes Eiheiji templi, kus veetis oma ülejäänud elupäevad.

Viited

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.