Daniel Ortega
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
José Daniel Ortega Saavedra (sündinud 11. novembril 1945) on Nicaragua poliitik, aastast 2007 president.
José Daniel Ortega Saavedra | |
---|---|
Nicaragua president | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 10. jaanuar 2007 | |
Eelnev | Enrique Bolaños |
Nicaragua president | |
Ametiaeg 10. jaanuar 1985 – 24. aprill 1990 | |
Eelnev |
Anastasio Somoza Debayle (-1979) Junta de Gobierno de Reconstrucción Nacional (1979-1985) |
Järgnev | Violeta Chamorro |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
11. november 1945 La Libertad, Nicaragua |
Erakond | FSLN |
Ta on pikka aega olnud sandinistide ja organisatsiooni Frente Sandinista de Liberación Nacional (FSLN) juht.
Ortega vahistati 1967. aastal süüdistatuna Bank of America filiaali pangaröövis ja vabanes vanglast 1974. aastal vahetusena koos teiste Sandinista vangidega Somocista pantvangide vastu. Olles vangis Managua lähedal El Modelo vanglas, kirjutas ta luuletusi, mis ilmusid kogumikuna "Ma ei näinud Managuat ajal, mil miniseelikud olid moes".[1]
Pärast vabanemist läks ta eksiili Kuubasse, kus tegeles sissitreeninguga. Hiljem läks ta salaja Nicaraguasse tagasi.[2]
Ortega tuli Nicaraguas võimule 1979. aastal toimunud sandinistide ülestõusu järel, kukutades Anastasio Somoza Debayle, kes oli alates 1936. aastast Nicaraguat valitsenud Somoza perekonnast.
Novembris 1984 kuulutas Ortega välja presidendivalimised, mille ta võitis 63 protsendiga häältest ja sai presidendiks 10. jaanuaril 1985. Vaatlejate arvates olid need vabamad ja õiglasemad valimised Nicaragua ajaloos. Ortega esimene valitud presidendi periood oli aastatel 1985–1990, mil tema valitsemist iseloomustasid maareform ja rikkuse ümberjaotamine.
Presidendina võitles ta parempoolsete Contra mässulistega, keda toetas USA. See viis ka USA poliitilise skandaalini (Iran-Gate või the Iran Contra Affair), kui Oliver North ja hulk Ronald Reagani administratsiooni liikmeid olid vastu Boland Amendmentile, aidates müüa relvi Iraani ja kasutades seda ära selleks, et finantseerida Contraid. Aastatel 1980–1989 hukkus üle 30 000 nicaragualase Sandinistade valitsuse ja Contrate vahelises konfliktis.[3]
1990. aasta presidendivalimistel võitis teda Violeta Chamorro. Samuti kandideeris Ortega edutult presidendiks 1996. ja 2001. aastal, aga võitis presidendivalimised 2006. aastal.
Kui eelnevalt iseloomustas Ortegat marksistlik poliitika, siis opositsioonis muutus see pigem mõõdukaks sotsialismiks, mida on mõjutanud ka roomakatoliku usk. 2006. aastal keelustas Ortega partei Nicaraguas abordid.
1998. aastal avalikustas Daniel Ortega kasutütar Zoilamérica Narváez 48-leheküljelise aruande, mis kirjeldas enda seksuaalset ärakasutamist Ortega poolt süstemaatiliselt 9 aastat järjest, alates sellest kui ta oli 11-aastane.[4] Juhtumit Nicaragua kohtus ei arutatud, kuna Ortegal oli parlamendiliikmena puutumatus ja viieaastane seksuaalse ahistamise kohtusse andmise tähtaeg oli ületatud. Narváezi kaebust arutati komisjonis Inter American Human Rights Commission 4. märtsil 2002.[5]
2021. aasta novembris valiti Daniel Ortega neljandaks viieaastaseks ametiajaks tagasi 75%-ga häältest, selgus ülemvalimisnõukogu avaldatud esimestest ametlikest osalistest tulemustest.
Viited
muuda- ↑ Vulliamy, Ed. "Nicaragua's Daniel Ortega; In the Lions' Den Again". Originaali arhiivikoopia seisuga 14.04.2013. Vaadatud 15.01.2008.
{{cite news}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Encyclopædia Britannica: Daniel Ortega". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 11.05.2007.
- ↑ Thomas Walker, Nicaragua: Living in the Shadow of the Eagle, 4th Ed. (Westview Press, 2003)
- ↑ Hilton, Isabel (19.04.1999). "The sins of Nicaragua's fathers". BBC News. Vaadatud 04.03.2007.
- ↑ "Zoilamerica Narvaez presents her case at the Inter-American". NicaNet. 11. märts 2002. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2002. Vaadatud 11. mai 2007.
Eelnev Anastasio Somoza Debayle |
Nicaragua president 1985–1990 |
Järgnev Violeta Barrios de Chamorro |
Eelnev Enrique Bolaños |
Nicaragua president alates 2007 |
Järgnev — |