Demiurg on Jumal või jumalus, kes korrastab algkaose, võidab mütoloogilise ürgkoletise ja loob maailma. Esineb esmaloojana, kes hiljem muutub deus otiosuseks, aga ka uue põlvkonna aktiivse jumalana, kes jääb sekkuma maailma saatusesse.

Esimest korda esines demiurgi mõiste antiiksetes filosoofilistes ja teoloogilistes süsteemides. Järjekindlalt kasutas demiurgi mõistet Platon. Platonilt võtsid demiurgi mõiste üle aga gnostikud, kellel demiurg omandas keskse tähenduse. Platonismist ja gnostitsismist on aga kristlus olnud oma algusaegadel väga suuresti mõjutatud, seetõttu on demiurgi-idee sügaval kristluses olemas. Demiurgi mõistet kui sellist küll ei kasutata, kasutatakse mõistet Jumal, aga Jumala olemus sarnaneb paljuski demiurgi mõistele Platoni filosoofias ja gnostitsismis.

Sõna demiurg δημιουργός, dēmiourgos etümoloogia: kreeka sõnadest demos, mis tähendab (lihtsat) rahvast ja ergo, urgos töötama. Algselt tähendas see käsitöölist, rahva heaks töötajat, millest ajapikku kujunes laiem looja kui sellise mõiste.

Allikas

muuda
  • Tarmo Kulmar. Üldine usundilugu I, õppesõnastik. Tartu 2000
  NODES