Diarseentrioksiid

Diarseentrioksiid ehk arseen(III)oksiid ehk arseenik (ka arseentrioksiid) on valge tahke anorgaaniline aine keemilise valemiga As₂O₃. See majanduslikult tähtis arseenioksiid on lähteaineks enamikule arseeni- ja arseenorgaanilistele ühenditele. Igal aastal toodetakse seda umbes 50 000 tonni. Paljud kasutusalad on poleemikat tekitanud aine tugeva mürgisuse tõttu.

Diarseentrioksiid
Arseentrioksiid
Üldised omadused
Keemiline valem	As2O3
Välimus	valge tahke aine
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	197,841 amü
Sulamistemperatuur	585,35 K (312,2 °C)
Keemistemperatuur	738,15 K (465 °C)
Tihedus	3,74 kg/m³
Lahustuvus	vees 20 g/l (25 °C)
Ohutus
Suukaudne manustamine	neelamisel surmav
Nahk	võib põhjustada tugevaid naha- ja silmakahjustusi
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Omadused ja reaktsioonid

Arseentrioksiid on amfoteerne oksiid. As₂O₃ vesilahused on nõrgalt happelised, mistõttu lahustub see hästi aluselistes lahustes, andes arseniite.
Reageerides vesinikfluoriidhappe või vesinikkloriidhappega annab ta vastava trihalogeniidi:

As₂O₃ + 6 HX → 2 AsX₃ + 3 H₂O (X = F, Cl)

Struktuur

Vedeliku- ja gaasifaasis temperatuuril alla 800 °C esineb arseentrioksiid kujul As₄O₆. Temperatuuril üle 800 °C As₄O₆ dissotsieerub As₂O₃ molekulideks. On teada kolm tahket arseentrioksiidi vormi: kõrgel temperatuuril (>110 °C) esinevad kuubilised As₄O₆ molekulid ja kaks polümeeri.

arsenoliit (kuubiline)	claudetite I (monokliinne)	claudetite II (monokliinne)

Mürgisus

Arseentrioksiid on allaneelatult surmavalt mürgine, kuid mürgistus võib tekkida ka kokkupuutel nahaga või sissehingamise tagajärjel. Arseenimürgistuse esimesed sümptomid on seedeprobleemid: iiveldus, kõhuvalud ja kõhulahtisus, millega kaasneb sageli verejooks. Mittesurmava annuse korral võivad esineda krambid, südame- ja veresoonkonna haigused, maksa- ja neerupõletik ning probleemid vere hüübimisega. Neile järgnevad iseloomulikud valged triibud küüntel ja juuste väljalangemine.