Elementaarosakesed

 See artikkel räägib füüsika mõistest; Houellebecqi romaani kohta vaata artiklit Elementaarosakesed (romaan)

Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron.

Aine elementaarosakesed

muuda

Ainega seostatakse enamasti fermione. Fermionid alluvad Pauli keeluprintsiibile, mis välistab kahe eristamatu osakese asumise samas kvantolekus. Pauli keeluprintsiibita võiks maakera kokku vajuda üheks punktiks.

Fundamentaalsed fermionid jagunevad leptoniteks ja kvarkideks. Kvargid moodustavad liitosakesi hadroneid, millest (prooton ja neutron) omakorda moodustuvad aatomituumad. Aatomituum koos selle ümber tiirlevate leptonitega – elektronidega – moodustab aatomi.

Leptonid

muuda
  Pikemalt artiklis Leptonid
Laenguga lepton / antiosake Neutriino/antineutriino
Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Seisumass (MeV/c2) L Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Seisumass (MeV/c2)
elektron
positron
  −1 / +1 0,511 Le elektronneutriino
antielektronneutriino
  0 < 0,0000022
müüon
antimüüon
  −1 / +1 105,7 Lμ müüneutriino
müüantineutriino
  0 < 0,17
taulepton
antitaulepton
  −1 / +1 1777 Lτ tauneutriino
tauantineutriino
  0 < 15,5

Kvargid

muuda
  Pikemalt artiklis Kvargid
Põlvkond Nõrk isospinn Lõhn Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Seisumass (MeV/c2) Antiosake Sümbol
1 +1/2 Iz=+½ Up u +2/3 1,5–4,0 Antiup  
1 –1/2 Iz=–½ Down d –1/3 4–8 Antidown  
2 –1/2 S=–1 Strange s –1/3 80–130 Antistrange  
2 +1/2 C=1 Charm c +2/3 1150–1350 Anticharm  
3 –1/2 B'=–1 Bottom b –1/3 4100–4400 Antibottom  
3 +1/2 T=1 Top t +2/3 170900 ± 1800[1] Antitop  

Vaheosakesed

muuda
  Pikemalt artiklis Vaheosake

Fundamentaalseid jõude vahendavaid osakesi nimetatakse vaheosakesteks. Näiteks footon, mis vahendab elektromagnetilist vastastikmõju, on elementaarosake.

Vaheosakesed on bosonid, mistõttu nimetatakse neid ka vahebosoniteks. Bosonid alluvad Bose-Einsteini statistikale, mistõttu ei ole samas ruumipunktis olevate bosonite arv piiratud.

Standardmudeli kohaselt on vaheosakesed:

Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Spinn Seisumass (GeV/c2) Vahendatav jõud
footon γ 0 1 0 elektromagnetism
W-boson W± ±1 1 80,4 nõrk vastasmõju
Z-boson Z0 0 1 91,2 nõrk vastasmõju
gluuon g 0 1 0 tugev vastasmõju

Elementaarosakese mõiste areng

muuda

Aegade jooksul on elementaarosakesteks peetud erinevaid objekte. Ajalooliselt on arvatud, et väikseim osake on aatom (sõna on pärit kreekakeelsest sõnast, mis tähendab 'jagamatu'). Hiljem avastati, et need koosnevad aatomituumadest ja elektronidest. Siis avastati aatomituuma alamstruktuur: prootonid ja neutronid, mida omakorda peeti kaua aega jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Mõned autorid nimetavad elementaarosakesteks siiani subatomaarseid osakesi ja reserveerivad fundamentaalosakeste mõiste teadaolevalt sisemise struktuurita osakeste jaoks.

Võimalik, et standardmudeli näol ei ole tegemist fundamentaalse lõpliku füüsikateooriaga. Seega tuleb elementaarosakeste loetelu tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida, kui tulevastes füüsikaeksperimentides leitakse seni tundmatuid elementaarosakesi või tuvastatakse praegu elementaarosakesteks peetavate osakeste väiksemamõõduline alamstruktuur. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikeseid struktuure parasjagu olemas olev tehnoloogia võimaldab uurida.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Summary of Top Mass Results - March 2007".

Välislingid

muuda
  NODES