Füsioloogiline lahus
Füsioloogiline lahus on koostise ja osmootse rõhu poolest vereplasmale lähedane vesilahus[1].
Meditsiinilistel eesmärkidel kasutatakse sageli 0,85–0,90%-list naatriumkloriidilahust[1]. Kasutatud on ka teise koostisega füsioloogilisi lahuseid, nt Ringeri lahus, Tyrode'i lahus, Locke'i lahus.
Füsioloogilist lahust manustatakse nt inimese organismi, kui mingi õnnetuse tagajärjel on tekkinud suur vere- ja vedelikukaotus. Manustamise eesmärk on kompenseerida või taastada organismis ringlevat vedelikuhulka.
Viited
muudaKirjandus
muuda- EE 3. köide, 1988.