FidoNet

FidoNet on kakspunktühendustel põhinev ülemaailmne sidevõrk sõnumite vahetamiseks eraviisiliselt ja konverentsides. FidoNeti selgroo moodustavad võrgusõlmedena toimivad üldkasutatavad BBSid, mille kliendid saavad unikaalsete aadresside kaudu vahetada omavahel sõnumeid ja kasutada muid BBS-ide teenuseid.

Andmete edastamiseks kasutas FidoNet võrgu sõlmede vahel tavalisi telefoniliine ja modemeid. Modemite andmeedastuskiirused olid reeglina vahemikus 1200 – 56 000 bit/s. Uuemal ajal levitatakse Fidoneti uudistetahvlite teateid ja e-kirju interneti kaudu.

Ajalugu

FidoNet oli algselt rajatud mittekaubandusliku võrguna 1984. aastal Tom Jenningsi poolt^[1]. Aja jooksul said paljud teatetahvlisüsteemid (BBS, Bulletin Board Systems) FidoNeti protokollide toe ja arvutivõrk muutus arvutikasutajate vahelises suhtluses populaarseks. Fidoneti peamine kasutusaeg jääb 1990. aastate keskele. Kuigi FidoNeti kasutamine on võrreldes 1990. aastatega dramaatiliselt kukkunud, on see siiski kasutusel paljudes riikides, eriti Venemaal, sh need, mis on nüüd kasutajatele saadaval koos Interneti ühendustega läbi telneti.

Fidoneti võrk Eestis


                   __
                  /  \
                 /|oo \
                (_|  /_)
                 _`@/_ \    _
                |     | \   \\
                | (*) |  \   )) 
   ______       |__U__| /  \//
  / FIDO \       _//|| _\   /
 (________)     (_/(_|(____/

Algupärane FidoNeti logo ASCII-s

Eestis oli FidoNet populaarne ajal, kui internetiühendust veel ei olnud, ning ka hiljem, kui internetiühendus tavatarbijale oli kallis.

Eestis panid esimese meilisõlme käima 1989. aasta detsembri lõpuks Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla, 1990. aasta kevadel lülitus Eesti võrk Soome kaudu rahvusvahelise FidoNetiga ning sai iseseisva regiooni staatuse 28. septembril 1990. Eesti oli Euroopa regioon (R49) ning sõlmede aadressiks oli alguses 2:490 ja hiljem eristati 490 Põhja-Eesti ja 491 Lõuna-Eesti jaoks.

Eesti FidoNeti administraatorid ja kasutajad korraldasid 1991. aastast alates suvist kogukonnaüritust BBSummer ning 1994. aastast ka talvist üritust BBWinter. Tippaegadel oli neil üritustel osalejaid üle saja, nt 1993. aasta BBSummeril Saarjärvel osales üle 140 inimese.^[2]

FidoNeti kõrgaeg jäi 1990. aastate keskele, 1997. aasta juulis oli Eesti sõlmede lõpppunktide nimekirjas 653 kasutajat. Fidoneti kasutamine Eestis vähenes peamiselt interneti leviku ja telefoni kõnealustustasu kehtestamisega 1999. aasta mais Eesti Telefoni poolt.^[3]^[4]

Konverentsid

FidoNeti avalikuks foorumiks olid EW konverentsid, mida oli kõrgajal 30 ringis. Konverentsidel olid oma reeglid ja moderaatorid, kes neid jõustasid.

Echotag	Kirjeldus
EW.ARCHIVES	Softiarhiivide uudised. Tarkvara otsingud
EW.BBACTION	BBÜrituste ideed, ettevalmistus, arutelud
EW.BEER	Jutud joovastavatest vedelikest
EW.BUSINESS	Äri, töö, reklaam
EW.CINEMA	Tv, kino, filmid, seriaalid, teater, soundtrackid
EW.DIGEST	Mõnusat lugemist, raamatuid digitaalsel kujul
EW.ECHOCOORD	Echomaili koordinatsioon
EW.ELECTRONICS	Harrastuselektroonikute erialaste teadmiste vahetus
EW.GAMES	Kõik mängudest incl. originaalide müük excl. räige piraatlus
EW.GIRLS	Teema määravad tüdrukud...
EW.HARDSOFT	Arvutustehnika alase informatsiooni vahetus
EW.HELPWARE	Informatsioon areate kohta. Read-only.
EW.INFO	Üldhuvipakkuv, asjalik ja kasulik tavainformatsioon
EW.JOKES	Naljad inglise keeles
EW.JUTUTUBA	Lihtsalt lobisemise area (excl. reklaam, kuulutused)
EW.KEEL	Õigekirjast, tõlkimisest ja keelest kõige üldisemas mõttes
EW.KULUTAJA	Tarbijat huvitav mõttevahetus
EW.M@TISKLUSED	Filosoofilised väitlused ja mõtteavaldused
EW.MICROSOFT.TALKS	Microsofti tarkvara alane vestlus
EW.MOOTOR	Liiklusvahendid ja muud sõidukid ning nendega seonduv
EW.MUNCHKIN	Abiks algajale
EW.MUSIC	Muusika, muusika tegemine, muusikariistad
EW.NALJAD	Naljad ja anekdoodid
EW.NETWARE	Lokaal- ja globaalarvutivõrke puudutavad teemad
EW.PROG	Programmeerimine erinevates keeltes
EW.SPORT	Vestlused spordist ja spordimängudest
EW.SYSOP	SysOp'ide konverents (Ülejäänud Read-only)
EW.TEST	Testkirjad
EW.TOLKIEN	JRR Tolkien ja samalaadne kirjandus (ulme, fantasy jne.)
EW.UNIX	UNIX ja kloonid
EW.VARGUS	Konkreetsed vargusjuhtumid
EW.VIRUS	Viirused ja nende tõrje
EW.WWW	Webi tegemise ja vaatamise jutud

Tehniline struktuur

Geograafiline struktuur

FidoNet on poliitiliselt jaotatud puu struktuuri. FidoNeti hierarhia koosneb vöönditest, piirkondadest, võrkudest, sõlmedest ja punktidest, mis on enam-vähem geograafiliselt jaotatud. Kõige kõrgem tase nendest on vöönd (Zone):

Põhja-Ameerika
Euroopa, ka endised Nõukogude Liidu riigid ning Iisrael
Austraalia ja Okeaania
Ladina-Ameerika, v.a Puerto Rico
Aafrika
Aasia (26. juulil 2007 eemaldati see ning tõsteti ümber 3. vööndisse)

Iga vöönd jaguneb piirkondadeks (Regions), mis omakorda jaguneb võrkudeks (Networks). Võrgud koosnevad üksikutest sõlmedest (Nodes).

FidoNeti aadressid ja sõlmenimistud

FidoNeti aadressid sisaldavad vööndi numbrit, võrgu numbrit (regiooni numbrit) ja sõlme numbrit: vöönd:võrk/sõlm. FidoNeti struktuur võimaldab ka piirkonna, võõrustaja ja hubi staatuste tähenduslikku markeeringut, kuid see staatus ei ole otseselt pea-aadressis kajastatud. Näiteks Tulsa, Oklahoma, USA annab vööndi numbriks 1, regiooni numbriks 19, võrgu numbriks 170 ja sõlme numbriks 918. Sealse süsteemi FidoNeti aadress oleks 1:170/918. Regiooni kasutati halduslikel otstarvetel ja oli ainult osa aadressist, kui sõlm loendati otse regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator) all.

FidoNeti poliitika eeldab, et iga FidoNeti süsteem säilitab iga teise liikme süsteemi sõlmenimistut (nodelist). Igal sõlme kohta saadaolev info sisaldab süsteemi või teadetetahvlisüsteemi (BBS) nime, sõlme operaatori nime, sõlme asukohta, telefoninumbrit ja tarkvara suutlikkust. Sõlmenimistut (Nodelist) uuendatakse iga nädal, et ära hoida segavaid "kõnesid" sõlmedele, mis on välja lülitatud. Et teha regulaarseid uuendusi, säilitavad iga võrgu koordinaatorid kohaliku süsteemilisti.

Sõlmedest madalamal tasemel võivad FidoNeti topoloogias olla ka punktid, mille on sõlm reserveerinud oma kasutajatele sõnumite saatmise optimeerimiseks. Sellise sõlme puhul saab adresseerida sõnumi kujul vöönd:võrk/sõlm.punkt, nt 2:490/14.41 on lõpppunkt Priit Kasesalu Dark Corner BBSis.^[4]

FidoNeti sõnumi saatmine

Teoorias peaks sõlm saatma sõnumid hub-ile. Hub, käitudes nagu teadete jaotuspunkt, edastaks selle võrgu koordinaatorile (Net Coordinator), kust edasi läheks see läbi regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator). Teistesse vöönditesse saatmine toimuks läbi tsoonivärava(Zone Gate). Näiteks, 1:170/918 (node) -> 1:170/900 (hub) -> 1:170/0 (net coordinator) -> 1:19/0 (region coordinator) -> 1:1/0 (zone coordinator). Edasi edastataks see sihtpunkti sõlmedele.

Tegelikult ei ole kindlat suhet võrgu numbrite ja regioonide vahel. Mõnes FidoNeti alas, enamasti 2. vööndis, seos regiooni ja võrgu numbri vahel on põimunud. Näiteks, 2:201/329 on võrgus 201, mis on regioonis 20, samal ajal kui 2:2410/330 on võrgus 2410, mis on regioonis 24. 2. tsoon seostab sõlme numbri hub-i numbriga, kui võrk on piisavalt suur, et sisaldada hub-e. Seda efekti võib näha nodelist-is, kui vaadata võrgu 2410 ehitust, kus sõlm 2:2410/330 on hub 300 all.

See ei puutu teistesse vöönditesse. 1. vööndis on olukord teine. 1. vöönd on lähtepunkt, ja kui moodustatakse tsoonid ja regioonid, siis eksisteerivad võrgud jaotatakse regionaalselt osadesse kindla formaadita.

Tehnilised iseärasused

Andmete liikumine FTN süsteemides

FidoNet koosnes süsteemide ühildumiseks vajalikest mitmesugustest tehnilistest lahendustest. Kõige põhilisem oli FTS-0001, ja teised FidoNeti süsteemid pidid vähemalt vastama selle süsteemi nõuetele. FTS-0001 määratleti:

Käitlusprotokollid (Handshaking protocols) – kasutati maileri tarkvara poolt selleks, et üksteist tuvastada.
Edastusprotokollid (Transfer protocols) (nt. XMODEM) – protokollid, mida kasutatakse FidoNeti elektronposti sisaldavate failide edastamiseks süsteemide vahel.
Sõnumi vorming (message format) – võrgu sõlmede vahel edastatavate FidoNeti sõnumite (elektronkirjade) vorming.

Fidoneti maileri qcc-0.57.1xe pealehe ekraanitõmmis. Ülal on näha kavandatavate ühenduste järjekord, all logis on näha süsteemi haldaja (SysOp) tegevused. Aktiivseid ühendusi pole

Fidoneti sõlme ülesehitus ja tarkvara

Võrgusõlmedes kasutati mitmesugust tarkvara. Funktsioonide järgi olid need järgmised:

Mailer on failide ja sõnumite edastamiseks süsteemide vahel. Mailer vastas telefonile, ja kui vaja, tegeles sissetulevate teadetega läbi FidoNeti transfer protokollide.
Teadetetahvlisüsteem (BBS) on kasutajaliideseks mis võimaldas helistajatel ja süsteemi omavahelist suhtlust. Paljud BBSid võimaldasid kasutajatel ka vahetada faile, mängida mänge jms.
Scanner/tosser oli elektronpostirakendus (näiteks FastEcho, FMail, TosScan and Squish). Elektronpostirakendus hakkaks tavaliselt tööle kui kasutaja sisestas uue FidoNeti sõnumi, mis on vaja ära saata.

Hiljem loodi eraldi sõnumilugerid ja redaktorid, mis olid teadetetahvlisüsteemi (BBS) tarkvarast sõltumatud.

Algupärast Fido BBS tarkvara ja teisi FidoNeti toetavaid programme 1980. aastatest tänapäeval mitmel põhjusel enam ei kasutata, nt probleemid seoses aasta 2000 probleemide (Y2K bug) ja ühilduvusega.

Mitmeid ketta-opsüsteemile DOS tehtud Fidoneti mailer-id 1990. aastate esimesest poolest, näiteks FrontDoor, Intermail, MainDoor ja D'Bridge, on ka tänapäeval rakendatavad ilma modemita Windowsi keskkonnas, kasutades vabavaralist draiverit NetFoss Telnet FOSSIL ja virtuaalset modemit (Virtual Modem), näiteks NetSerial.

Riistvara poolelt vaadates olid Fido süsteemid omal ajal (1990. aastatel) hästi varustatud, kiirete protsessoritega, ülikiirete modemitega ja asünkroonsete jadaportidega 16550, mis olid sel ajal tõusujoonel.

FidoNews

FidoNews on FidoNeti kogukonna infoleht, mida hakati välja andma 1984. aastal. See ilmub igal nädalal; selle hüüdnimi on The Snooze. Aja jooksul on selle väljaandjad (sh International FidoNet Association) vahetunud.

Vaata ka

P2P-võrgustik

Viited

↑ Sadofsky, Jason Scott. "BBS: The Documentary". FIDONET Episode. May 21, 2005 [1]
↑ Tarmo Mamers (juuli 1994). "BBÜRitused: 3x BBSummer, 2x BBWinter, 1x BBKookimine" (PDF). .exe (ajakiri). Vaadatud 17. september 2020.
↑ Mai -- kurikuulsa kõnealustustasu kuu^{[alaline kõdulink]}
↑ ^4,0 ^4,1 "A Region Pointlist". 2:490/14 (Dark Corner BBS). 21. juuli 1997.

Välislingid

fidonet.org – FidoNeti veeb
Fidonet.ee

[1] Sadofsky, Jason Scott. "BBS: The Documentary". FIDONET Episode. May 21, 2005 [1]

[2] Tarmo Mamers (juuli 1994). "BBÜRitused: 3x BBSummer, 2x BBWinter, 1x BBKookimine" (PDF). .exe (ajakiri). Vaadatud 17. september 2020.

[3] Mai -- kurikuulsa kõnealustustasu kuu^{[alaline kõdulink]}

[points049-4] 4,0 ^4,1 "A Region Pointlist". 2:490/14 (Dark Corner BBS). 21. juuli 1997.

[1]

[2]

[3]

[4]