Geograafia

See artikkel räägib teadusharust; õppeaine kohta vaata artiklit Geograafia (õppeaine); Straboni teose kohta vaata artiklit Geograafia (Strabon).

Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Määratlus

Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema määratlemine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on esitatud eri aegadel välja pakutud määratlusi ja arvamusi geograafia kohta.

Geograafia eesmärk on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150
Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780
Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845
Geograafia ülesanne on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ning tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959
Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962
Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991

Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused

Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel on selgunud siiski, et need on kaks üpris erinevat teadust.

Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiani koos eeskätt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses on sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning mõistagi ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluline töövahend kaart. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpptulemus ongi tihti kaart. Raske on pidada teost geograafiat käsitlevaks, kui seal ei ole ühtki kaarti. Loodus- ja inimgeograafiat seob ka seik, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on, et looduse ja inimese vahel on suur vastasmõju.

Erinevused ei oleks nii teravad, kui geograafias lepitaks ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui üritada selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastasmõju ruumis. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teised reeglid ja seaduspärasused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.

Paljud inimesed arvavadki siiani, et geograafia on üksnes kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajaloolisel, kuid geograafiat ei saaks nimetada teaduseks, kui ta siiani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid ennekõike vastust küsimustele miks? ja kuidas?

Üks erinevusi on nt uurimisobjekt. Loodusgeograafia uurimisobjekt on Maa, mõnikord tervenisti, kuid enamasti siiski mõni osa sellest. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub, uurimisobjekt on inimesed. Siiski ei ole see midagi anatoomia- või psühholoogiasarnast, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene, vaid inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Loodus- ja inimgeograafia põhiline erinevus on siiski see, et loodusgeograafe huvitab ennekõike eri loodusnähtuste vastasmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe aga ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.

Geograafia allharud

Loodusgeograafia

Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu sarnaneb maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust Maal (biosfääri). Loodusgeograafia saab jagada järgmisteks allharudeks:


Biogeograafia	Meteoroloogia ja klimatoloogia	Geodeesia	Geomorfoloogia	Glatsioloogia

Hüdroloogia ja hüdrograafia	Maastikuteadus	Okeanograafia	Mullateadus	Paleogeograafia

Inimgeograafia

Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. See hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.

Inimgeograafia saab jagada järgmisteks harudeks (täielik loetelu on esitatud artiklis "Inimgeograafia"):


Kultuurigeograafia	Majandusgeograafia	Meditsiinigeograafia	Ajalooline geograafia	Poliitiline geograafia ja geopoliitika

Religioonide geograafia	Sotsiaalgeograafia	Veonduse geograafia	Turismi geograafia	Rahvastikugeograafia

Vaata ka

Välislingid

Geograafia ajaloost Eestis EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
Geograhwi ehk õpetus maailma suurusest ja maailma maadest 1880 Teos digiteeritult digitaalarhiivis DIGAR