Great Smoky Mountainsi rahvuspark
Great Smoky Mountainsi rahvuspark (Great Smoky Mountains National Park) on Ameerika Ühendriikide rahvuspark, mis asub Põhja-Carolina ja Tennessee osariikides.[1]
| Great Smoky Mountainsi rahvuspark | |
|---|---|
| Great Smoky Mountains National Park | |
 Vaade Mount Le Conte'lt | |
| Asukoht | Põhja-Carolina ja Tennessee, Ameerika Ühendriigid |
| Pindala | 2114,15 km² |
| Tüüp | rahvuspark |
| Moodustatud | 15. juuni 1934 |
| Valitseja | Rahvusparkide Teenistus |
| Külastajaid | 14 137 812 (2020) |
 | |
Park ulatub Great Smoky Mountainsi harjajooneni, mis on osa Blue Ridge'i mäestikust, mis on omakorda osa suuremast Apalatšide mäeahelikust. Park sisaldab mõningaid kõrgeimaid mägesid Põhja-Ameerika idaosas, sealhulgas Clingmans Dome, Mount Guyot ja Mount Le Conte. Kahe osariigi vaheline piir kulgeb läbi pargi keskuse kirdest edelasse. Parki läbib Apalatšide rada.[2] Great Smoky Mountainsi rahvuspark oli 2021. aastal 14,1 miljoni külastajaga Ameerika Ühendriikide enimkülastatud rahvuspark.[3]
Rahvuspargis elutseb 200 liiki linde, 66 liiki imetajaid, 50 liiki kalu, 39 liiki roomajaid ja 43 liiki kahepaikseid. Rahvuspargis elab umbes 1500 baribali. Aastal 2001 viidi sinna vapiti. Madalamatel aladel kasvavad peamiselt heitlehised metsad, kõrgemal mägedes on levinud okasmets.
Park hõlmab 2114,15 ruutkilomeetrit ja see on üks suurimaid kaitsealasid Ameerika Ühendriikide idaosas. Peamised pargi sissepääsud asuvad 441. maanteel (Newfound Gap Road) ning Gatlinburgi, Townsendi ja Cherokee linnades. Park on rahvusvaheliselt tunnustatud oma mägede, koskede, bioloogilise mitmekesisuse ja metsade poolest. Lisaks on pargis säilinud mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis kuulusid piirkonna varajaste Euroopa asunike poolt rajatud asulatesse.[4]
Enne euroopa asunike saabumist elasid selles piirkonnas tšerokiid. Kuni 20. sajandi alguseni oli piirkonna tähtsaim majandusharu metsandus.
Park asutati 1934. aastal kongress ja selle pühitses 1940. aastal ametlikult president Franklin D. Roosevelt. Great Smoky Mountains oli esimene rahvuspark, mille maa- ja muud kulud maksti osaliselt föderaaleelarvest; varasemaid parke rahastati täielikult osariigi või eravahenditest. Park lisati 1983. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse ja 1988. aastal sai see rahvusvaheliseks biosfäärikaitsealaks.
Ameerika Ühendriikide enimkülastatud rahvuspargina on sel suur mõju kohalikule turismile. Pargi turism annab kohalikku majandusse hinnanguliselt 2,5 miljardit dollarit aastas.
Rahvuspargis on üle 1000 km matkaradu.
Viited
muuda- ↑ "A Wondrous Diversity of Life". National Park Service. Vaadatud 27. detsember 2023.
- ↑ "Newfound Gap". National Park Service. Vaadatud 27. detsember 2023.
- ↑ "Visitor Experience Stewardship". National Park Service. Vaadatud 27. detsember 2023.
- ↑ "Historic Buildings". National Park Service. Vaadatud 27. detsember 2023.