Hääleõigus

Hääleõigus (ka: hääletamisõigus) on õigus osaleda hääletusel. Seejuures võib erinevatel hääletustel olla hääleõigus eri inimestel/gruppidel ja eri isikud/grupid, kellel on hääleõigus, võivad omada erinevat hulka hääli.

Hääleõigus võib olla: kodanikul riigis, riigikogu liikmel riigikogus, riigil riikide ühenduses jne.

Demokraatias võimaldab hääleõigus osaleda rahvahääletustel, sealhulgas valimistel. Esindusdemokraatiaga riikides on hääleõiguse näideteks valimisõigus ja rahvahääletamisõigus – esimene on õigus osaleda valimistel, teine on õigus osaleda muudel rahvahääletustel.

Hääleõigus kindlas riigis on tavaliselt selle riigi täisealistel ja otsustusvõimelistel kodanikel.

Teatud ühiskonnaliikmetel, nagu näiteks kinnipeetavatel, võib olla hääleõigus piiratud.

Hääleõiguslike kodanike arv Eestis

Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuar 2006 seisuga hääleõiguslike kodanike arv Eestis kokku 892 143, millest näiteks:

Tallinnas 239 346,

Tartus 71 774,

Pärnus 32 111,

Narvas 21 780,

Kohtla-Järvel 15 822,

Viljandis 15 739,

Rakveres 12 716,

Kuressaares 11 800

Võrus 11 105.

2003. aasta Riigikogu valimistel oli Eestis 859 714 hääleõiguslikku kodanikku.

2019. aasta Riigikogu valimistel oli hääleõiguslikke inimesi 958 571, neist 77 881 on alaliselt välisriikides elavad Eesti kodanikud.

Vaata ka

• Valimisõigus

Välislingid

• Siseministeerium 2006: Eesti hääleõiguslike kodanike arv on tõusnud 32 429 võrra