Hamlet (tegelane)
Hamlet on Shakespeare'i näidendi "Hamlet" peategelane.
Hamlet on surnud Taani kuninga Hamleti poeg, prints, kelle asemel päris trooni aga tema onu Claudius, kes abiellus ta ema Gertrude'iga. Näidendi alguses teatab surnud isa vaim Hamletile, et vend tappis ta, ning vannutab Hamletit enda eest kätte maksma. Näidendi vältel püüab Hamlet leida selleks teed, Claudius aga kõrvaldada Hamletit, mis viib nende mõlema ja veel mitme tegelase surmani.
Ehk kõige lihtsakoelisem Hamleti-tõlgendus näeb teda tõeotsijana, kes kõheldes püüab leida kindlust, et vaim oli tõepoolest tema surnud isa, rääkis tõtt ja seega on kättemaks õigustatud. Nii juhatab 1948. aasta filmiversioonis Laurence Olivier' mängitud nimirolli sisse jutustaja repliigiga: "See on otsustusvõimetu mehe tragöödia." T. S. Eliot kirjeldab Hamletit sarnaselt essees "Hamlet ja tema probleemid" (kogumikus "The Sacred Wood: Essays on Poetry and Criticism"). Elioti sõnul ei leia me Hamletit iialgi tegutsemas.
Teised kriitikud on aga tõlgendanud Hamletit inimesena, kellel lasub kohus, mida ta teab ja õigeks peab, kuid ei taha täita. Selle vaatenurga kohaselt annavad Hamleti püüded leida rahuldavat kinnitust Claudiuse süüs ja tema võimetus võimaluse avanedes tegutseda tunnistust sellest soovimatusest, mistõttu Hamlet ka sõitleb end võimetuse pärast ülesanne täita. Pärast stseeni, kus Hamlet näeb näidendis esitatavas näidendis esinevat näitlejat, täheldab ta, et näitleja oli loost pisarateni liigutatud, ning võrdleb seda paatost omaenda olukorra kontekstis vanakreeka tegelaskuju Hecubaga.
Hamleti nimi tuleneb Saxo Grammaticuse 13. sajandil kirjutatud "Taani kroonikast", kus esines Amleth. Saxo Grammaticuse teose alusel kirjutas prantsuse renessansskirjanik François de Belleforest teose "L'histoire tragique d'Hamlet" (ilmus seitsmeköitelises "Traagiliste lugude" kogumikus 1566–1583), mille inglise tõlkes oli nimekuju Hamblet. Oletatavasti pärines Amlethi lugu vanapõhja või Islandi luulest mitu sajandit enne Saxot.