Heliraamat
Heliraamat ehk audioraamat on helisalvestis, milles on talletatud (kirjanduslik) tekst. Heliraamatuid levitatakse helifailina veebis, e-kirjaga (ZIP-failina) või helikandjal, näiteks lintkassetil või heliplaadil.
Esimesed heliraamatud anti välja 1932. aastal Ameerika Ühendriikides Kongressi algatatud täiskasvanud pimedate raamatuprojekti raames. 1960. aastate lõpuks tekkisid raamatukogudesse tasuta heliraamatud, mis olid salvestatud peamiselt vinüülplaatidele ja kassettidele. Raamatute salvestamine CD-dele ei läinud muusikatööstusega võrreldes niisama kiirelt, sest kassetimängijatel oli eelis algsete CD-mängijate ees – neid sai kuulata edasi täpselt sealt, kus pala eelmisel korral pooleli jäi. Nüüd on heliraamatud digitaalsetes vormingutes (näiteks MP3, WMA jm) saada nii tasuta kui ka tasulistena.[1][2]
Eestis salvestati esimesed kirjandustekstid 1947. aastal. Samal aastal asutati Tallinnas pimedate raamatukogu, kus hakati koguma ja laenutama heliraamatuid. 1968. aastal loodi pimedate ühingus spetsiaalne helistuudio, kus hakati salvestama heliraamatuid. Kahe aasta pärast anti välja esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri Epüfon. 1964. aastal asutati üleliiduline heliplaadifirma Melodija ja tasapisi käivitus selle Tallinna heliplaadistuudio. Edaspidi salvestati tekst ja muusika ning kujundati plaadiümbris Tallinnas, plaat tehti enamasti aga Riia vabrikus.[3]
Digikultuuriaasta korraldajad koos Kultuuriministeeriumiga võtsid 2020. aastal eesmärgiks toetada heliraamatute turu kujunemist Eestis. Eesti näitlejatel lasti sisse lugeda 50 eesti autori raamatud.[4] Mujal ilmas on heliraamatud olnud võrdlemisi populaarsed ja oletatakse, et heliraamatute müük möödub 2023. aastal e-raamatute müügist, kuid Eestis on nende levik seni olnud üsna tagasihoidlik.[5][6][7]
Kõige suurem heliraamatute turg on USA-s, kuid elanikkonna suhtarvuna võib Skandinaavia kuulajaskond suuremgi olla. Enamik, 74% USA heliraamatute kuulajatest kuulab raamatut autosõidu ajal, mis võib ka selgitada, miks väiksemates riikides on heliraamatud vähem populaarsed.[7]
Suurbritannias kuulas 2019. aastal heliraamatuid 15% elanikkonnast, samal aastal moodustasid Soomes heliraamatud 10% müüdud teostest, kuid Rootsis juba 50%.[7]
Eestis tuli esimesena uue heliraamatute keskkonnaga välja kirjastuste Pegasus, Eesti Raamat ja Hea Lugu loodud Eesti Audioraamatute Keskus, mis toodab ja turustab heliraamatuid platvormil Digiread.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Timo Treit, Mis on audioraamatud ja milline on olnud nende areng?, Digitark 6. august 2008
- ↑ "1,000 Free Audio Books: Download Great Books for Free". Open Culture. Vaadatud 27.01.2021.
- ↑ Timo Treit, Milline on audioraamatute ajalugu Eestis ja kust neid leiab?, Digitark, 17. september 2008
- ↑ Eesti kirjandusklassika audioraamatud saavad kõigile kättesaadavaks
- ↑ "Tauno Vahter. Kirjastamine: Pikk toibumine pohmakast" ERR kultuur, 6. detsember 2020
- ↑ "Audiobooks: The rise and rise of the books you don’t read" BBC, 6. jaanuar 2020
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Raudla, Heiki (09.09.2020). "Audioraamatute võidukäik nii maailmas kui Eestis: raamatute kuulamine muutub lähiajal populaarsemaks kui e-raamat, paberköidetest rääkimata". Maaleht. Vaadatud 27.01.2021.
Välislingid
muuda- Pimedate Infoühing Helikiri
- Tiia Talvist, Heliraamat kui aken maailma, Maaleht, 15. aprill 2004
- Timo Treit, Kust saab internetis tasuta audioraamatuid alla laadida?, Digitark, 17. veebruar 2009