Vikipeedia

Helsingi

Soome Vabariigi pealinn, Uusimaa ajalooline keskus

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles Helsingforsⓘ, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa maakonna keskus. Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal.

Helsingi
soome Helsinki
rootsi Helsingfors
Helsingi kesklinn
Pindala: 215 km² (2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 675 747 (29.02.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 60° 10′ N, 24° 56′ E
Helsingi (Soome)
Helsingi

Pindala on 215 km². Helsingis on üle 300 saare.

Helsingis elab 674 500 inimest (31.12.2023).[3] Koos Espoo, Kauniaise ja Vantaaga moodustab ta pealinnaregiooni, kus elab 1 491 845 inimest (2019).[4]

Helsingi on Soome suurim linn ja riigi haldus-, äri- ning kultuurikeskus. Helsingi on mitme suurettevõtte asukoht ja riigi suurim tööandja. Umbes 180 kilomeetrit Helsingist põhja pool asub Tampere, Soome suuruselt kolmas ​​linn.

Linna pikim tänav on Mannerheimintie (5420 m).

Haldusjaotus

muuda
  Pikemalt artiklis Helsingi piirkondlik jaotus

Helsingi jaguneb 59 linnaosaks (nummerdatud 01–59) ja 137 asumiks (nummerdatud kolmekohaliste numbritega vastavalt kuuluvusele linnaosadesse).

Linnaosad

muuda
 
Helsingi linnaosad
 
Majakka ja Loisto (üks valmis ja teine ​​ehitamisel) Kalasatamas
 
Helsingi kliimadiagramm

Linnaosade rootsikeelsed nimed kursiivis.

  1. Kruununhaka (Kronohagen)
  2. Kluuvi (Gloet)
  3. Kaartinkaupunki (Gardestaden)
  4. Kamppi (Kampen)
  5. Punavuori (Rödbergen)
  6. Eira
  7. Ullanlinna (Ulrikasborg)
  8. Katajanokka (Skatudden)
  9. Kaivopuisto (Brunnsparken)
  10. Sörnäinen (Sörnäs)
  11. Kallio (Berghäll)
  12. Alppiharju (Åshöjden)
  13. Etu-Töölö (Främre Tölö)
  14. Taka-Töölö (Bortre Tölö)
  15. Meilahti (Mejlans)
  16. Ruskeasuo (Brunakärr)
  17. Pasila (Böle)
  18. Laakso (Dal)
  19. Mustikkamaa-Korkeasaari (Blåbärslandet-Högholmen)
  20. Länsisatama (Västra hamnen)
  21. Hermanni (Hermanstaden)
  22. Vallila (Vallgård)
  23. Toukola (Majstad)
  24. Kumpula (Gumtäkt)
  25. Käpylä (Kottby)
  26. Koskela (Forsby)
  27. Vanhakaupunki (Gammelstaden)
  28. Oulunkylä (Åggelby)
  29. Haaga (Haga)
  30. Munkkiniemi (Munksnäs)
  31. Lauttasaari (Drumsö)
  32. Konala (Kånala)
  33. Kaarela (Kårböle)
  34. Pakila (Baggböle)
  35. Tuomarinkylä (Domarby)
  36. Viikki (Vik)
  37. Pukinmäki (Bocksbacka)
  38. Malmi (Malm)
  39. Tapaninkylä (Staffansby)
  40. Suutarila (Skomakarböle)
  41. Suurmetsä (Storskog)
  42. Kulosaari (Brändö)
  43. Herttoniemi (Hertonäs)
  44. Tammisalo (Tammelund)
  45. Vartiokylä (Botby)
  46. Pitäjänmäki (Sockenbacka)
  47. Mellunkylä (Mellungsby)
  48. Vartiosaari (Vårdö)
  49. Laajasalo (Degerö)
  50. Villinki (Villinge)
  51. Santahamina (Sandhamn)
  52. Suomenlinna (Sveaborg)
  53. Ulkosaaret (Utöarna)
  54. Vuosaari (Nordsjö)
  55. Östersundom
  56. Salmenkallio (Sundberg)
  57. Talosaari (Husö)
  58. Karhusaari (Björnsö)
  59. Ultuna

Rahvastik

muuda
 
Helsingi rahvaarvu kasv 1810–2004

Helsingi elanike arv oli 30. aprill 2018 seisuga 645 482. 31. juulil 2011 oli elanike arv 591 892, millest soomekeelseid elanikke oli 83,7%, rootsikeelseid 6,0% ja muukeelseid 10,2%. Helsingi elanikkonnast moodustavad naised 53,4%. Rahvastiku tihedus on 2935 inimest/km². Meeste keskmine eluiga on 75,1 aastat (Soome keskmine 75,7 aastat), naiste keskmine eluiga on 81,7 aastat (Soome keskmine 82,5 aastat).[5][6]

Helsingi rahvaarv hakkas kasvama 1810. aastatel pärast pealinnaks saamist. Kasv oli pidev kuni 1960. aastateni. 1960. aastatel hakkas rahvastiku kasv peatuma, sest pealinnast lõppesid korterid ja inimesed hakkasid asustama äärelinnu Espood ja Vantaad. 1980. aastatel pöördus kasvukõver isegi ajutiselt langusse. 1990. aastatel oli kasv taas positiivne, kuid 2000. aastate alguses hakkas rahvastik jälle tasapisi vähenema. Kõige tõenäolisem põhjus on ilmselt kõrge eluasemehind, mille tõttu paljud inimesed asuvad elama pigem Helsingi lähiümbrusse.

Helsingi elanikest on välisriikide kodanikke 21,1% (135 412). Välismaal sündinud on 30,1% (193 255). 33% välismaalastest on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Teisi keeli kui soome, rootsi või saami rääkis aastal 2017 209 785 inimest.[7] Kõige rohkem välismaalasi on Eestist (5 900), Venemaalt (5 633), Somaaliast (2 400), Hiinast (1150) ja Taist (680). Kolmandik Soome kõigist immigrantidest elab Helsingis.[8] Ülejäänud Soomega võrreldes on Helsingis palju Aafrika riikide kodanikke, 44% Soomes elavatest aafriklastest elab Helsingis. Sisserändajate seas on töötuid 2,5 korda enam kui soomlastest elanike seas.[9] Neli viiest uuest kinnipeetavast Helsingis on välismaalased.[10]

 
Helsingi toomkirik (Tuomiokirkko)
 
Kontserdihall ja konverentsikeskus Finlandia-talo
Välismaa päritolu elanike arv (2023)[11]
Koht Riik Rahvaarv
1.   Somaalia 14 006 (2,1%)
2.   Eesti 11 213 (1,7%)
3.   Iraak 8053 (1,2%)
4.   Hiina 4780 (0,7%)
5.   3391 (0,5%)
6.   India 3344 (0,5%)
7.   Afganistan 3156 (0,5%)
8.   Filipiinid 3149 (0,5%)
9.   Türgi 3012 (0,4%)
10.   Nepal 2815 (0,4%)

Haridus

muuda
 
Helsingi Ülikooli peahoone Senati väljakul

Helsingis asub neli ülikooli: Aalto Ülikool, Helsingi Ülikool, Helsingi Kunstiülikool ja Rootsi majanduskõrgkool Hanken. Õpilasi on nendes ligi 50 000, mis on üle 28% kogu Soome üliõpilastest.[12] Kaitseministeeriumi allüksusena töötab ka Kaitsejõudude Kõrgkool. Lisaks tegutseb kuus kutsekõrgkooli, kus kokku õpib üle 19 000 üliõpilase.

Linnas on 215 põhikooli, keskkooli ja täiskasvanute gümnaasiumi ja neis õpib 71 000 õpilast. Neist 30 kooli on rootsikeelsed. Lisaks on inglise-, saksa-, prantsuse- ja venekeelseid koole. Oma emakeele õpetust antakse kokku 40 keeles. Helsingi põhikoolid ja gümnaasiumid on olnud statistika kohaselt aastast aastasse Soomes kõige kõrgemal tasemel.

Transport

muuda
 
Helsingi metroo oranži värvi rong

Helsingis on 1000 elaniku kohta 390 autot.[13] See arv on väiksem kui ülejäänud Soomes, mille põhjuseks on Helsingi hästitoimiv ühistransport. Lisaks elab linnas palju üliõpilasi ja noori.

Helsingis töötavad tramm (10 liini) ja metroo (2 liini). Helsingi metroo, mis avati 1982. aastal, on maailma põhjapoolseim. Samuti on Helsingis bussitransport ning linnalähiliinidel sõidavad rongid.

Aastas tehakse ühistranspordiga umbes 210 miljonit sõitu. Nendest ligi pool tehakse bussidega, ligi kolmandik trammidega ja umbes veerand metrooga.[14]

Linna teenindab Vantaa lennujaam, mis on reisijate arvu poolest Soome suurim. See asub Helsingi kesklinnast 17 km põhja pool, Vantaa linnas.

Helsingist väljuvad laevaliinid Tallinna, Stockholmi, Gdyniasse, Travemündesse, Rostocki ja Peterburi.

Ajalugu

muuda
 
Helsingi kaart 1645. aastal

Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. 1551. aastal ehitati jõesaarele kuningahäärber. 1553. aastal ehitati kirik. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. Selle üks põhjus oli ka Tallinna ja Põhja-Eesti vallutamine Rootsi poolt 1561. aastal, mis vähendas kuninga huvi Helsingi vastu.

 
Helsingi piiramine Vene vägede ja laevastiku poolt 1713. aastal

Põhjasõja ajal 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest ning sõjategevuses Rootsi Läänemereprovintsides vallutasid vene väed Lõuna-Soome. Uusikaupunki rahuga loovutas Rootsi Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi, kuid sai ta tagasi Soome alad, mille Peeter I 1714. aastal oli vallutanud.[15]

Mõnevõrra parandas Helsingi positsiooni Suomenlinna merekindluse rajamine 18. sajandil, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808 Rootsi võimu alt Venemaa keisririigi võimu alla. Samal aastal rüüstas linna suur tulekahju.

 
Helsingi litograaf Karl von Kügelgen (1823–24) kogumikust "Vues pittoresques de la Finlande"

1811. aastal käskis Venemaa keiser Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome Suurvürstiriigi uueks pealinnaks. Linna südameks ehitati ampiirstiilis kesklinn, mis pidi sümboliseerima Soome suurvürsti, kelleks oli Venemaa keiser, võimu. Linna arhitekt oli Carl Ludvig Engel.

Turu kuninglik akadeemia, mis oli seni Soome ainus ülikool, viidi pärast Turu suurpõlengut 1827. aastal Helsingisse üle. See kinnistas veelgi linna uut rolli.

1900. aastal jagunes Helsingi elanikkond keele järgi rühmadeks nii: soome 50,7%, rootsi 42,5%, vene 4,7%, saksa 0,8%, teised ja teadmata 1,3%. Rootsi keele kõnelejad olid Helsingis 1880. aastate lõpul enamuses, kuid ulatuslik soomlaste sisseränne muutis kiiresti rahvuste proportsioone. 1905. aastaks oli soome keele kõnelejate osatähtsus kasvanud 55 protsendini.

1917. aastal sai Helsingi pärast Soome iseseisvumist Soome Vabariigi pealinnaks. 1918. aastal pidi senat põgenema Soome kodusõja tõttu Vaasa linna.

Jätkusõja ajal, 1941–1944 põhjustas pommitamine (sealhulgas Helsingi suurpommitamised) linnale suuri kahjustusi, kuid linna ei vallutatud. 1946. aastal toimus suur haldusüksuste liitmine ning Helsingi piirkond kasvas ligi kaheksa korda.

1952. aastal toimusid Helsingis suveolümpiamängud. Nendest linnadest, kus suveolümpiamängud on peetud, on tänapäeval Helsingi kõige väiksem (ehkki mõni linn on pidanud suveolümpiamänge ajal, mil ta oli väiksem kui Helsingi 1952. aastal). Helsingis on toimunud ka 1983. ja 2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused ning 1971. ja 1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

2000. aastal oli Helsingi üks Euroopa kultuuripealinnadest.

Vaatamisväärsusi

muuda
 
Suomenlinna nähtuna mööduvalt laevalt
 
 
Helsingi
 
 
Helsingi

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Area of Finland's municipalities 2023-01-01
  2. ↑ Finland's preliminary population figure was 5,608,218 at the end of February 2024
  3. ↑ "Tunnuslukuja väestöstä alueittain, 1990-2023". Vaadatud 5. oktoobril 2024.
  4. ↑ "Helsinki facts and figures 2019" (PDF). 2019. Vaadatud 6.5.2021.
  5. ↑ Tutkimuksia 10/2007: Elinajanodotteen kehitys Helsingissä ja sen väestönosaryhmissä 1991–2005 (vaadatud 30.12.2007)
  6. ↑ "Tilasto". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2010. Vaadatud 22. septembril 2011.
  7. ↑ "Tilasto". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2012. Vaadatud 22. septembril 2011.
  8. ↑ Helsingissä asuu virolaisia enemmän kuin venäläisiä (vaadatud 13.2.2010)
  9. ↑ Jussi Pajunen jarruttaisi maahanmuuttoa (vaadatud 13.2.1010)
  10. ↑ Suomalaiset ja ulkomaalaiset vangit tappelivat Keravan vankilassa (vaadatud 2.7.1011)
  11. ↑ Syntyperä ja taustamaa sukupuolen mukaan kunnittain, 1990-2023
  12. ↑ Yliopistojen uudet opiskelijat ja opiskelijat yhteensä yliopistoittain ja koulutusasteittain 2006 (Excel) (vaadatud 30. detsember 2007)
  13. ↑ hel2.fi vaadatud 28.03.11
  14. ↑ HKL – osa toimivaa kaupunkia (2003) (vaadatud 30.12.2007)
  15. ↑ "Second Northern War" (inglise). Vaadatud 31.07.2022. By the Treaty of Nystad (September 10, 1721), which concluded the war between Sweden and Russia, Sweden ceded Ingria, Estonia, Livonia, and a strip of Finnish Karelia to Russia.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Helsingi&oldid=6738906"
  NODES