Hiragana

Hiragana on jaapani silbitähestik (kana). Sümboleid kasutatakse, et edasi anda lause või kanji mõte. Hiraganat ja katakanat kasutatakse nende foneetiliseks elemendiks, neil puudub tähendus. Näiteks, kanji 読 tähendab 'lugema'. 読んでいる (yondeiru) tähendab 'loen'.

Kirjutamisreeglid

Ē või ei on enamasti kirjutatud えい, kuid on traditsioonilise sõnu, kus esineb ええ-na. おう tähendab ō (oo), kuid mõnedes traditsioonilistes sõnades kirjutatakse おお. Näiteks いもうと (imōto, noorem õde) ja おおきい (ookii, suur). Topelt konsonanti väljendtatakse väikese tsu-ga (つ) esimese konsonandi kohapeal. Näiteks けっこん (kekkon, abielu). Topelt konsonant leidub ainult sõna keskel. Ji ja zu kirjutatakse reeglina じ ja ず. Mõnedes sõnades on traditsiooniliselt ぢ ja づ. Hiragana järgib traditsiooni, kus kolm partiklit kirjutatakse erinevalt oma hääldusest. O, kasutatakse partikklina を, mitte お. E, kasutatakse partikklina へ, mitte え. Wa, kasutatakse partikklina は, mitte わ. Hiragana sümbolite ゐ (wi) ja ゑ (we) kasutamisest on loobutud.

Hääldus

Romanjis ī, ā, ū, ō, ē tähendavad topelt täishäälikut. Jaapani keeles puudub üldine sõnarõhk, kuid esineb erinevaid dialekte. Jaapani keele hääldus on üsna sarnane eesti keelele. Mõned erandid leiduvad.

う u – eesti u ja õ vahepealne.　し (shi), ち (chi), じ (ji) häälduvad tugevalt palataliseeritud vastavalt s-na, t(s)-na ja dz-na. Poolvokaali j kasutatakse や (ya) puhul. わ wa – hääldub nagu (u)a eesti sõnas raua(raud). Eesti r ja l vahepealsena hääldub ra (ら) r. N (ん) hääldub nagu m b ja p ees. Näiteks ねんまつ (nenmatsu hääldatakse nemmatsu) või さんぽ (sanpo hääldatakse sampo).

Joonte tõmbamise järjekord ja suund

Üldine jaapani silbikirja sümbolite kirjutamise järjekord on:

Lateraalne joon vasakult paremale
Vertikaalne joon ülevalt alla
Ringikujuline päripäeva joon.

Hiragana tabel

Vokaalid					yōon
あ a	い i	う u	え e	お o	(ya)	(yu)	(yo)

か ka	き ki	く ku	け ke	こ ko	きゃ kya	きゅ kyu	きょ kyo
さ sa	し shi	す su	せ se	そ so	しゃ sha	しゅ shu	しょ sho
た ta	ち chi	つ tsu	て te	と to	ちゃ cha	ちゅ chu	ちょ cho
な na	に ni	ぬ nu	ね ne	の no	にゃ nya	にゅ nyu	にょ nyo
は ha	ひ hi	ふ fu	へ he	ほ ho	ひゃ hya	ひゅ hyu	ひょ hyo
ま ma	み mi	む mu	め me	も mo	みゃ mya	みゅ myu	みょ myo
や ya		ゆ yu		よ yo
ら ra (kana)ra	り ri	る ru	れ re	ろ ro	りゃ rya	りゅ ryu	りょ ryo
わ wa	ゐ wi		ゑ we	を o/wo
				ん n

が ga	ぎ gi	ぐ gu	げ ge	ご go	ぎゃ gya	ぎゅ gyu	ぎょ gyo
ざ za	じ ji	ず zu	ぜ ze	ぞ zo	じゃ ja	じゅ ju	じょ jo
だ da	ぢ (ji)	づ (zu)	で de	ど do	ぢゃ (ja)	ぢゅ (ju)	ぢょ (jo)
ば ba	び bi	ぶ bu	べ be	ぼ bo	びゃ bya	びゅ byu	びょ byo
ぱ pa	ぴ pi	ぷ pu	ぺ pe	ぽ po	ぴゃ pya	ぴゅ pyu	ぴょ pyo

Vaata ka

Kirjandus

Jaapani keele grammatika, Elli Feldberg, 2009 Kirjastus Ilo ja Elli Feldberg ISBN 978-9949-17-059-3
How to use good japanese, The Japanese Language School of The International Students Institute, Japan
First Course in Japanese, Character Workbook, Tamako Niwa, 1971, University of Washington Press, Seattle and London
Japanese for buys people, Associatoin for Japanese-Language Teaching, 1986, Kodansha International LTD. ISBN 4-770-1099-0