Hispaania Teine Vabariik
|
See artikkel räägib aastatel 1931–1939 eksisteerinud vabariigist Hispaanias. Aastatel 1873–1974 välja kuulutatud Hispaania Vabariigi jaoks vaata Hispaania esimene vabariik |
Hispaania Teine Vabariik (hispaania República Española) kirjeldab perioodi Hispaania ajaloos aastatel 1931–1939, mile Hispaania oli vabariik. Vabariik kuulutati välja 14. aprillil 1931 ja see kestis kuni Hispaania kodusõja lõpuni, kuni vabariigi alistanud Franco 1. aprillil 1939 oma diktatuuri kehtestas.
|
Hispaania Teine Vabariik República Española 1931 – 1939 (kuni 1977. aastani eksiilis) | |||||
 Hispaania Vabariik ja protektoraat Põhja-Marokos | |||||
| Valitsusvorm | Poolpresidentaalne vabariik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| President | Manuel Azaña (1936–1939) | ||||
| Pealinn | Madrid | ||||
| Rahvaarv | 24 693 000 (1936) | ||||
| Riigikeeled | hispaania | ||||
| Rahaühik | Hispaania peseeta | ||||
| Hümn | Himno de Riego | ||||
| |||||
Artiklis puuduvad viited. |
Ajalugu
muuda12. aprilli 1931 toimusid Hispaania kuningriigis kohalikud valimised. Valimistel saavutasid riigi suuremates linnades ja provintsikeskustes vaieldamatu võidu vabariiklaste sotsialistlikud kandidaadid. Peale valimisi loobus kuningas Alfonso XIII troonist ja Hispaanias kuulutati 14. aprillil 1931 välja Teine Vabariik.
Vabariigi ajal suurenes poliitiline ja sotsiaalne rahutus, mida iseloomustas vasak- ja parempoolse poliitika esindajate äärmuslikuks muutumine. Mõõdukust pooldavaid liidreid boikoteeriti ning iga partei üritas Hispaaniat enda standardite järgi muuta. Esimeste aastate jooksul oli võimul vabariiklaste ja sotsialistide koalitsioon, 1933. aasta valimistel võitsid parempoolsed parteid ja 1936. aastal vasakpoolsed. Alates aastast 1936 levis vägivallalaine, millega kaasnes kirikute põletamine, José Sanjurjo algatatud monarhia taastamise pooldajate ülestõus, 1934. aasta revolutsioon ning arvukad poliitiliste liidrite atentaadid.
Teisest küljest on II Vabariigi aeg Hispaania ajaloos periood, mille ajal viidi täide reforme, et riiki moderniseerida (demokraatlik põhiseadus, põllumajandusreform, sõjaväe ümberstruktureerimine, esimesed erinevate piirkondade autonoomsust puudutavad määrused jm) ja laiendati kodanike õigusi, näiteks anti ka naistele valimisõigus.
Riigipööre ja Teise Vabariigi lõpp
muuda
Pikemalt artiklis Hispaania kodusõda
17.–18. juulil 1936 algatasid Hispaania Aafrika kolooniate garnisonid vabariigi vastu ülestõusu, mis õnnestus vaid osaliselt. Sellega algas Hispaania kodusõda (1936-1939) mille ajal jagunes Hispaania kaheks tsooniks: üks, milles oli teoreetiliselt võimul vabariiklik valitsus, ning teine, mida kontrollisid ülestõusnud. Kodusõda lõppes Madridi vallutamisega mässuliste monarhistide poolt 1. aprillil 1939, mille tulemusena kindral Francisco Francost sai Hispaania riigipea. Sellise tulemuseni viis suuresti Hitleri Saksamaa ja Mussolini Itaalia sõjaline toetus, mis oli palju kindlam, kui Nõukogude Liidu ja Mehhiko poolt vabariiklastele osutatud abi; samuti aitasid kaasa vabariigi pooldajate erinevate fraktsioonide omavahelised vastuolud. Hispaanias taastati 26. juulil 1947 vormiliselt kuningriik.