Hominini
Hominini on alamsugukonda Homininae kuuluv triibus, kuhu kuuluvad inimene, šimpans ja nende väljasurnud esivanemad.
| Hominini | |
|---|---|
 Inimene ja šimpans | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Esikloomalised |
| Ülemsugukond |
Hominoidea |
| Sugukond |
Inimlased Hominidae |
| Alamsugukond |
Homininae |
| Triibus |
Hominini Gray, 1825 |
| Perekonnad | |
|
Alamtriibus Panina
Alamtriibus Hominina
| |
Alamtriibusesse Hominina kuulub perekond inimene (Homo), kuid ei kuulu perekond šimpans (Pan). Viimane kuulub eraldi alamtriibusesse Panina.
Alamsugukonda Homininae kuulub kaks tänapäevast triibust: Hominini ja Gorillini. Viimasesse kuuluvad gorillad. Nende kahe triibuse loomise pakkusid 1996 välja bioloogid Alan Mann ja Mark Weiss, kes soovisid selle abil näidata, missuguses järjekorras tänapäevaste loomarühmade esivanemad üksteisest lahknesid.[1] Kuid esimesena kasutas seda mõistet briti zooloog John Edward Gray juba 1825.
Inimese ja šimpansi perekond lahknesid 5,4–6,3 miljonit aastat tagasi. Kuid tollal ei eksisteerinud tänapäevaseid perekondi; nende asemel olid olemas inimahvid Sahelanthropus tchadensis ja Orrorin tugenensis ning veel pole jõutud üksmeelele selles, kumb neist kahest oli inimeste ja šimpansite eellane. Need kaks olid omavahel ka suhteliselt lähedalt sugulased, nii et tulevikus võib olla vaja ühendada nad samasse perekonda.
Inimeste ja šimpansite esivanemate lahknemisele järgnesid ulatuslikud liigitekke protsessid inimeste eellaste seas, mis olid seotud nende elamaasumisega metsast savanni. Šimpansite eellaste seas neid protsesse ei toimunud, sest nemad jäid endiselt metsa elama, nende elutingimused ei muutunud. Inimese perekonna tekkeajaks loetakse umbkaudu 4–4,1 miljonit aastat tagasi.
Inimesed ja šimpansid on omavahel geneetiliselt üsna lähedased. Inimese ja šimpansi erinevus on umbes sama suur kui mehe ja naise vaheline erinevus.[2]
Viited
muuda- ↑ Alan Mann ja Mark Weiss. "Hominoid Phylogeny and Taxonomy: a consideration of the molecular and Fossil Evidence in an Historical Perspective". Molecular Phylogenetics and Evolution. 5. aastakäik, 1. number, lk. 169–181
- ↑ Volker Sommer. "Plädoyer für eine radikale evolutionäre Anthropologie: Menschenaffen wie wir". Biologie in unserer Zeit, number 30 (3/2009), lk. 200
Välislingid
muuda- "Primatoloog Frans de Waal: soo tühistamise asemel tuleb tegeleda ebavõrdsusega" ERR Novaator, 2. mai 2022