See artikkel räägib linnast USA-s; laulja kohta vaata artiklit Houston (laulja); Briti Columbia asula kohta vaata artiklit Houston (Briti Columbia).

Houston on linn Ameerika Ühendriikides Texase osariigis. See on elanike arvult riigi neljas ja osariigi suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 2 304 580. 2010. aastal oli elanikke 2 100 263. Houston on Harrise maakonna halduskeskus, lisaks üle kuue miljoni elanikuga Suur-Houstoni linnastu majanduslik keskus. Linn asub Mehhiko lahest 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul.

Houston
[ hj'uuston ]
Houstoni kesklinna siluett
Pindala: 1725 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2 304 580 (1.04.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 29° 46′ N, 95° 23′ W
Asend Texase osariigis

Houston asutati 30. augustil 1836. Linnaõigused sai Houston 5. juunil 1837. Linn on saanud nime Texase revolutsioonis võidelnud Texase armee ülemjuhataja ja Texase Vabariigi presidendi Sam Houstoni järgi. Sadama ja raudtee kiire areng 19. sajandil ning lisaks nafta avastamine ja järgnenud naftatööstuse areng 20. sajandil viisid rahvastiku kiire kasvuni. 1960. aastatel ületas linna elanike arv ühe miljoni ja 2000. aastatel kahe miljoni piiri.

Linn on üks maailma juhtivaid energeetikakeskuseid ning linna majanduses on esindatud samuti ettevõtted aeronautika, transpordi ja tervishoiu alal. Linnas asuvad muuhulgas Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus, USA suurim rahvusvaheline kaubasadam, Houstoni laevakanal ja maailma suurim meditsiinikeskus.

Asukoht, asend ja pindala

muuda
 
Houstoni satelliidipilt

Houston asub Mehhiko lahest 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul. Houston asub Austinist umbes 265 kilomeetri kaugusel idas, Louisiana osariigi piirist umbes 180 kilomeetri kaugusel läänes ja Dallasest umbes 400 kilomeetri kaugusel lõunas. Linna pindala on 1727,5 km², millest 1655 km² moodustab maismaa ja 72,3 km² veepindala.

Suur osa linnast on ehitatud metsasele ja soisele alale ning preeriale, mis on säilinud Houstoni ümbritsevatel aladel. Linn asub alal, kus on sagedased paduvihmad, mistõttu on üleujutused Houstonis sagedane probleem. Linn asub merepinnast keskmiselt 15 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht paikneb linna loodenurgas ja asub merepinnast 38 meetri kõrgusel.

Pinnamood ja veestik

muuda

Houstoni pinnasele on iseloomulik settekivimite ja liivakivi olemasolu. Pinnal esineb sageli erosiooni. Linna alal on kokku umbes 300 murrangut, mille kogupikkus on umbes 500 kilomeetrit. Houstonis ei ole registreeritud ühtegi tugevat maavärinat, kuid teadlased ei laida maha võimalust, et sellised maavärinad võisid esineda kaugemas minevikus või võivad juhtuda tulevikus. Kõige tugevam maavärin registreeriti 1910. aastal, mil mõõdeti 3,8-magnituudine maavärin.

Houstonis on neli jõge. Tähtsaim jõgi on Buffalo Bayou, mis kulgeb läbi kesklinna ja Houstoni laevakanali, ning sellel on kolm lisajõge: White Oak Bayou, mis voolab läbi kesklinnast loodes paikneva Houston Heightsi piirkonna, Brays Bayou, mis voolab Texase meditsiinikeskuse kõrval, ja Sims Bayou, mis kulgeb läbi Houstoni kesklinna ja lõunaosa. Laevakanal möödub edasi Galvestonist ja suubub seejärel Mehhiko lahte. Houstoni eeslinnade lähedal asuvad veehoidlad Conroe järv ja Houstoni järv, mis on linna joogiveeallikad. Varem tarvitas linn põhjavett, kuid maapinna järkjärgulise vajumise tõttu hakati veeallikatena kasutama veehoidlaid.

Kliima

muuda
 
Üleujutused Houstonis pärast troopilist tormi Allison 2001. aasta juunis

Linnas valitseb niiske lähistroopiline kliima. Ülekaalus on läbi aasta Mehhiko lahelt puhuvad kagutuuled. Linnas valitseb seoses lähedusele Mehhiko lahele suur õhuniiskus, mis ulatub hommikul 90 protsendini ja langeb õhtuks 70 protsendini. Keskmiselt on aastas päikeselisi päevi 90, kõige enam oktoobris ja novembris. 160 päeva aastas, enamasti detsembrist maini, on pilvised.

Kevadel ja suvel on kliima kuum ja niiske. Keskmine õhutemperatuur on kevadel 21 °C ja suvel 28,8 °C. Kuuma kliima tõttu on õhukonditsioneerid peaaegu kõikides sõidukites ja hoonetes. Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud aastatel 2000 ja 2011, mil oli 42,8 °C sooja. Sageli tabavad Houstoni orkaanid ja troopilised tormid, millest hiljuti on kõige enam kahju nõudnud 2001. aastal troopiline torm Allison, 2008. aastal orkaan Ike ja 2017. aastal orkaan Harvey. Sügis on võrdlemisi soe, eriti september, mil õhutemperatuur võib tõusta üle 35 °C. September on soojem isegi maist. Keskmine õhutemperatuur sügisel on 21,8 °C, samuti on sügiskuud kõige sademeterohkemad aastas (359,7 mm). Talved on soojad. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 18. jaanuaril 1930, mil oli –15 °C külma. Keskmine õhutemperatuur on talvel 12,6 °C. Ka talvel on õhutemperatuur tõusnud ligi 30 °C-ni. Keskmiselt 18 päeval aastas võib õhutemperatuur langeda alla 0 °C. Talvel langevad sademed enamasti vihmana, kuid harva võib esineda ka lumesadu. Alates 1895. aastast on lumesadu registreeritud linnas 35 korral ja lumikate on tekkinud 21 korral.

Ajalugu

muuda

Houston asutati 30. augustil 1836 ja sai linnaõigused 5. juunil 1837. Ta nimetati Samuel Houstoni järgi, kes oli Texase president ja San Jacinto lahingu kangelane. 1837–1839 oli Houston Texase pealinn (seejärel sai selleks ja on tänapäevani Austin).

19. septembril 2009 avas Eesti välisminister Urmas Paet Houstonis Eesti aukonsulaadi. Eesti aukonsuliks sai Floyd Richard Drake.

Rahvastik

muuda

Linnas elab suuruselt neljas hispaaniakeelne (New Yorgi, Los Angelese ja Chicago järel) ja kolmas mehhiko päritolu elanikkond (Los Angelese ja Chicago järel).[3] Hinnanguliselt elab Houstoni piirkonnas 400 000 illegaalset immigranti[4].

Suure hulga illegaalsete immigrantide tõttu on Houstonis suur kuritegevus. Oma suuruse ja asukoha tõttu on Houston USA uimastikaubanduse üks sõlmpunkte.

2016. aastal hinnati Houstoni elanike arvuks 2 303 482 inimest, mis on 9,68% kasv 2010. aasta rahvaloenduse tulemusest. Linnastus elas 6 772 470 inimest, mis on 2010. aastaga võrreldes 14,39% suurune kasv.

Kuna Houston kasvab kiirelt, samas kui Chicago, mis tänapäeval on ligikaudu 2 700 000 elanikuga USA suuruselt kolmas linn, ei kasva peaaegu üldse (2010–2016 kasvas elanike arv linnas 0,35% ja linnastus 0,55%), arvatakse, et lähitulevikus vahetab Houston Chicago välja USA kolmanda linnana.

Haridus

muuda

Houstoni suurim ülikool on 1927. aastal asutatud Houstoni Ülikool, mis on suuruselt kolmas ülikool Texases. Houstoni Ülikool on Houstoni Ülikooli süsteemi, mille hulka kuulub veel kolm väiksemat ülikooli, millest kaks tegutsevad samuti Houstonis, lipuülikool. Samuti 1927. aastal asutatud Texas Southern University on ajalooliselt olnud mustanahaliste ülikool. 1912. aastal asutatud Rice'i Ülikool on eraülikool, mis on Texase üks kõrgemalt hinnatud ülikoole. Houstonis on ka St. Thomasi Ülikool.

Meedia

muuda

Houstoni piirkonna suurim ajaleht on päevaleht Houston Chronicle. Selle pühapäevane väljaanne on tiraaži poolest The New York Timesi ja Los Angeles Timesi järel USA-s kolmandal kohal.

Majandus

muuda

2008. aastal oli Houstoni SKP 297 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas 19. ja USA-s 10. kohal.

Houstoni majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam tuule- ja päikeseenergiat. Houstoni lähedal Mehhiko lahes on 45 km² suurune tuulepark, mis toodab elektrit 40 000 leibkonnale[5].

Houston on naftakeemiatööstuse keskus ja seal asub Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus.

Kultuur

muuda

Houstonis NRG Stadiumil toimub iga-aastane maailma suurim kariloomade näitus ja rodeo Houston Livestock Show and Rodeo, mida külastab üle kahe miljoni inimese ja mille muusikaprogrammis esinevad maailma popmuusika suurimad nimed.

Houstoni kesklinnas asub Houstoni teatripiirkond, kus tegutseb üheksa etenduskunsti organisatsiooni ja kuus esinemissaali. Houston on üks väheseid linnu USA-s, millel on oma ooperiteater (Houston Grand Opera), balletiteater (Houston Ballet) ja sümfooniaorkester (Houston Symphony).

Houstoni muuseumipiirkond koondab üheksateist muuseumi, galeriid ja kultuurikeskust ning mida külastab aastas kokku üle kaheksa miljoni inimese. Tähelepanuväärsemate muuseumide hulka kuuluvad Houstoni kaunite kunstide muuseum (The Museum of Fine Arts, Houston), loodusteaduste muuseum, kaasaja kunsti muuseum, holokaustimuuseum ja lastemuuseum.

1980. aastate lõpus oli Houston USA lõunaosariikide üks suurlinnadest, kus arenes välja hiphopmuusika alamžanr southern hip hop. Selle üks tuntumaid Houstonist pärit esindajaid on Geto Boys. Lisaks on Houstonist pärit laulja Beyoncé ja tüdrukute grupp Destiny's Child.

Houstonis asub USA kümnest suurimast linnast enim rohealasid – 228 km². Linnas asub üle 300 pargi. Houstonis asub ka 1922. aastal asutatud loomaaed.

 
2006. aasta Houston Livestock Show and Rodeo NRG Stadiumil (toona Reliant Stadium)

Sport

muuda
 
Toyota Centeris asub Houston Rocketsi koduväljak

Põhja-Ameerika suurimates profiliigades on Houstonil oma võistkond kõigis peale jäähoki.

Pesapalliklubi Houston Astros mängib Major League Baseballis (MLB) ja on asutatud 1962. aastal. 2017. aastal võitis see esimest korda World Seriesi. NBA-s mängiv korvpalliklubi Houston Rockets kolis San Diegost Houstoni 1971. aastal. Rockets on tulnud NBA meistriks aastatel 1994 ja 1995. Ameerika jalgpalli liigas NFL mängib Houston Texans, mis on asutatud 2002. aastal. Jalgpalliklubi Houston Dynamo FC mängib Major League Socceris (MLS). Lisaks tegutsevad Houstonis naiste jalgpalli kõrgliigas National Women's Soccer League mängiv klubi Houston Dash ja Põhja-Ameerika ragbiliigas Major League Rugby mängiv klubi Houston SaberCats.

Astrosi kodustaadion Minute Maid Park ja Rocketsi koduväljaku asukoht Toyota Center asuvad Houstoni kesklinnas. 2002. aastal avatud NRG Stadium oli esimene NFL-i staadion, millel on eemaldatav katus.

1965. aastal avati Houstonis maailma esimene mitmeotstarbeline kupliga kaetud sisestaadion Astrodome. Seal on asunud mitme profispordi võistkonna koduväljak.

Alates 1946. aastast on Houstonis toimunud iga-aastane profigolfi võistlus Houston Open. Houstonis toimuvad ameerika jalgpalli ülikoolivõistkondade võistlus Shriners College Classic ja hooajajärgne matš Texas Bowl.

Houstoni kesklinna siluett

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 2016 U.S. Gazetteer Files
  2. 2020 United States Census, vaadatud 1.01.2022.
  3. web.archive.org Vaadatud 14. aprillil 2011
  4. chron.com vaadatud 4.02.11
  5. visithoustontexas.com vaadatud 4.02.11

Välislingid

muuda
  NODES