JK Narva Trans on Eesti jalgpalliklubi, kes on mänginud Eesti Meistriliigas alates võistluse käivitumisest 1992. aastal.

JK Narva Trans
Täisnimi Jalgpalliklubi Narva Trans[1]
Asutatud 1979
Väljak Narva Kreenholmi staadion
Mahutavus 3000
President Valgevene Nikolai Burdakov
Peatreener Sergei Terehhov
Liiga Premium liiga
2024 Premium liiga, 6.
Internet Klubi koduleht
Kodus
Võõrsil

Ajalugu

muuda

JK Narva Trans asutati 1979. aastal, kui klubi endine peatreener ja praegune president Nikolai Burdakov oli veel mängija. Toona kandis klubi nime FK Avtomobilist ning tegutses kohaliku bussiettevõtte toetusel. Kõikide nende aastate jooksul on Trans püsinud mängus tänu Burdakovi finantseerimisele ja raskele tööl, mille tulemusena on Narva saanud tugeva esindusmeeskonna välja panna ka kõige raskematel aegadel.[2][3]

FK Avtomobilist debüteeris Eesti NSV tugevaimas liigas 1984. aastal, kuid ei suutnud seal püsida ning langes hooaja lõpuks astme võrra madalamale. Sama saatus tabas klubi ka aastatel 1987 ja 1989.[2][3]

1989. aastal võeti nimeks Narva Autobaas ning kanti seda 1992. aastani, kuni muudeti Narva JK Transiks. Pärast 1991. aasta edukat hooaega lunastas klubi pääsme tagasi tugevaimasse seltskonda ja 1992. aastal debüteeris Trans iseseisva Eesti Meistriliigas.[2][3]

Klubi ajaloo seni edukaim aasta on 2001, kui Trans võitis karika, alistades finaalis Tallinna FC Flora. Pühendunud Transi fännid mäletavad toonase kapteni Oleg Kurotškini suurepärast lisaaja karistuslööki 50 meetrilt, mis ei jätnud Flora väravavahile muud võimalust, kui pall võrgust välja korjata. Toonane mälestusväärne võit tähendas klubile ajaloo esimest pääset UEFA karikasarja.[2][3]

Euroseiklus algas Transile kummaliselt, kui avamängus Rootsi meeskonna IF Elfsborg vastu anti narvalastele tehniline võit 3:0, sest külalised kasutasid registreerimata mängijat. Korduskohtumises Boråsis ei suutnud Trans ootamatut edu ära kasutada ning jäi alla 0:5.[2][3]

Transi eriskummalised juhtumid eurosarjas ei lõppenud 2001. aastal. 2003. aastal külastas Trans Belgradi klubi OFK Beograd. Mäng katkestati esimesel poolajal väljakule visatud gaasipommi tõttu. Õnnetuse käigus sai viga mitu olulist Narva mängijat. Pärast pausi kohtumine jätkus ja Beograd võitis 6:1. Juhtunust kohkunud Trans pöördus õigluse saamiseks UEFA poole ning jällegi anti narvalastele 3:0 võit. Beograd kaebas selle edasi ning UEFA otsustas, et paari edasipääseja selgub vaid Narva kodumängu tulemusena. Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud pingelise kohtumise võitis Beograd 5:3, kuid kuna seekord kasutas Trans registreerimata mängijat, muudeti esialgne tulemus 3:5 0:3 kaotuseks.[2][3]

 
Narva Trans mängimas Tartu Tammeka vastu.

Koduliigas on Trans stabiilselt püsinud nelja parima meeskonna seas. Seni edukaim aasta oli 2006, kui Valeri Bondarenko juhtimise all saadi hõbemedalid. Kolmandal positsioonil on narvalased lõpetanud kuuel korral – 1995., 2005., 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal. 2008. aastal jäi Trans neljandale kohale, loovutades pronksmedalid samal aastal rahaliste probleemide tõttu laiali läinud Tallinna meeskonnale FC TVMK. TVMK lõpetas hooaja küll kolmandal real, kuid lõpptabelis langetati nad pärast hooaja lõppu viimaseks.[2][3]

Trans on võitnud kaks Tipneri karikat, 2001. ja 2018. aastal. Lisaks on võidetud Eesti Superkarikat (aastail 2007 ja 2008) ning olnud koduklubiks endistele koondislastele Sergei Zamorskile (4 mängu, 1 värav) ja Jevgeni Novikovile (13 mängu, 2 väravat). Jättes kõrvale maailmatähe Valeri Karpini, kes mängis Transis noorpõlves, on klubi suurim staar ja üks edukaim mängija Eestis olnud Maksim Gruznov. Ajakirjanikelt väravamasina hüüdnime saanud ründaja lõi 2001. aastal Transis koguni 37 väravat. Silmapaistev oli ka aasta 2007 kui nii Gruznov kui tema ründepartner Dmitri Lipartov püsisid koos Didier Drogba, Francesco Totti ja Cristiano Ronaldoga konkurentsis Euroopa kuldsaapa auhinnale.[2][3]

Staadion

muuda

Trans peab kodumänge Narva Kreenholmi staadionil, mis mahutab kuni 3000 pealtvaatajat. Kuna staadion ei vasta UEFA nõuetele, peavad narvalased kasutama rahvusvahelisteks kohtumisteks muid mängupaiku (nt Rakvere staadion või Tallinna A. Le Coq Arena).[4]

Mängijad

muuda

Praegune koosseis

muuda

Seisuga 29. märts 2021[5][6]

Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.

Nr. Positsioon Mängija
1   VV Richard Aland
3   KA Tabrezi Davlatmir
4   PK Gleb Pevtsov
5   KA Roman Nesterovski (asekapten)
8   KA Daaniel Maanas
9   Raivo Saar
10   PK Aleksandr Zakarljuka
11   KA Maksim Tserezov
13   PK Nikita Mihhailov
14   Aleksei Stepanov
16   KA Sergei Kondrattsev
17   KA Artjom Škinjov
Nr. Positsioon Mängija
18   KA Kristi Marku
19   PK Elysée (kapten)
21   Nikolai Vdovitšenko
22   PK Mihhail Belov
23   KA Martin Käos
27   PK Nikita Zagrebelnõi
33   VV Daniil Dobrovolski
69   VV Maksim Pavlov
71   PK Arseni Kovaltsuk
77   PK Deniss Poljakov
93   PK Vitali Kalenkovitš
99   Eduard Golovljov

Klubi duubelmeeskond on JK Narva Trans II.

Personal

muuda
Praegune tehniline personal
Amet Nimi
Peatreener
Abitreener   Aleksei Jagudin
Füsioterapeut   Vladislav Vesselov
Peatreenerite ajalugu[7]
Peatreener Karjäär
  Nikolai Burdakov 1992–1995
  Juri Šalamov 1995–1996
  Valeri Bondarenko 1997–1998
  Sergei Zamorski 1998
  Juri Salamov 1999
  Valeri Bondarenko 2000
  Anatoli Belov 2001–2002
  Aleksei Jagudin 2002
  Gennadi Molodov 2002
  Sergei Zamogilnõi 2003
  Tõnu Eapost 2004
  Aleksei Jagudin 2004
  Valeri Bondarenko 2004–2008
  Sergei Ratnikov 2009
  Valeri Bondarenko 2009–2010
  Juri Svirkov 2011
  Aleksei Jagudin 2011–2012
  Sergei Prihhodko 2012
  Aleksei Jagudin 2012–2013
  Valeri Bondarenko 2013–2014
  Aleksei Jagudin 2014–2015
  Nikolai Toštšev 2015
  Adjam Kuzjajev 2015–2018
  Cenk Özcan 2018
  Dmitrijs Kalašnikovs 2018–2019
  Valeri Bondarenko 2019
  Andrei Sjomin 2019
  Oleg Kurotškin 2019
  Cenk Özcan 2020
  Oleg Kurotškin 2020
  Igor Põvin 2021
  Aleksei Jerjomenko 2022
  Sergei Terehhov 2023
Presidendid
President Aastad
  Nikolai Burdakov 1992–

Saavutused

muuda
2. koht (1): 2006
3. koht (6): 1994/95, 2005, 2008, 2009, 2010, 2011
Võitja (3): 2001, 2019, 2023
2. koht (5): 1994, 2007, 2011, 2012, 2020
Võitja (2): 2007, 2008
2. koht (3): 2001, 2012, 2020

Statistika ja loendid

muuda

Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused

muuda
Meistriliiga
Hooaeg Liiga Koht Me Vi Ka Lv Vv Va Pu Suurim väravakütt Karikas Superkarikas
Narva JK Trans
1992 Meistriliiga 7. 14 10 4 2 4 13 28 −15 4 Vitali Belski (3)
1992/93 Meistriliiga 6. 12 22 11 2 9 51 34 +17 24 Nikolai Toštšev (11) 1/8-finaalid
1993/94 Meistriliiga 4. 12 22 12 6 4 50 16 +34 30 Nikolai Toštšev
Maksim Gruznov (14)
Finalistid
1994/95 Meistriliiga 3. 8 24 11 6 7 32 24 +8 26 Nikolai Toštšev (8) Poolfinaalid
1995/96 Meistriliiga 5. 8 24 8 6 10 33 32 +2 19 Boriss Nejolov (8) Veerandfinaalid
1996/97 Meistriliiga 6. 8 24 7 6 11 28 38 −10 16 Stanislav Kitto (9) Poolfinaalid
1997/98 Meistriliiga 4. 8 24 9 4 11 27 45 −18 21   Dmitri Lipartov (8) Poolfinaalid
1998 Meistriliiga 4. 8 14 6 5 3 28 20 +8 23   Dmitri Lipartov (7)
1999 Meistriliiga 4. 8 28 11 7 10 40 28 +12 40 Maksim Gruznov (13) Veerandfinaalid
2000 Meistriliiga 5. 8 28 12 7 9 64 40 +24 43 Maksim Gruznov (22) 1/8-finaalid
2001 Meistriliiga 4. 8 28 16 3 9 79 35 +44 51 Maksim Gruznov (37) Võitjad Finalistid
2002 Meistriliiga 4. 8 28 14 5 9 54 49 +5 47 Maksim Gruznov (24) Poolfinaalid
2003 Meistriliiga 4. 8 28 14 5 9 58 43 +15 47 Maksim Gruznov (16) Poolfinaalid
2004 Meistriliiga 4. 8 28 15 2 11 43 39 +4 47 Maksim Gruznov (9) Poolfinaalid
2005 Meistriliiga 3. 10 36 23 6 7 99 34 +65 75 Maksim Gruznov (26) Poolfinaalid
2006 Meistriliiga 2. 10 36 25 8 3 106 36 +70 83 Maksim Gruznov (31) Poolfinaalid
2007 Meistriliiga 4. 10 36 25 3 8 89 28 +61 78   Dmitri Lipartov (30) Finalistid Võitjad
2008 Meistriliiga 3. 10 36 16 8 12 62 54 +8 56 Nikolai Lõsanov (13) Veerandfinaalid Võitjad
2009 Meistriliiga 3. 10 36 23 7 6 82 29 +53 76 Aleksandr Tarassenkov (13) Poolfinaalid
2010 Meistriliiga 3. 10 36 23 7 6 67 31 +36 73   Marius Bezykornovas (13) 1/8-finaalid
2011 Meistriliiga 3. 10 36 22 7 7 107 29 +78 73   Aleksandrs Čekulajevs (46) Finalistid
2012 Meistriliiga 4. 10 36 16 7 13 52 44 +8 55   Vladislav Ivanov (13) Finalistid Finalistid
2013 Meistriliiga 7. 10 36 11 3 22 39 55 −16 36 Albert Taar (7) Poolfinaalid
2014 Premium liiga 8. 10 36 6 10 20 37 79 −42 28 Viktor Plotnikov (9) 1/16-finaalid
JK Narva Trans
2015 Premium liiga 6. 10 36 14 7 15 50 46 +6 49   Vitālijs Ziļs (13) 1/64-finaalid
2016 Premium liiga 8. 10 36 11 8 17 60 68 −8 41   Dmitri Prošin (14) 1/16-finaalid
2017 Premium liiga 5. 10 36 13 6 17 46 63 −17 45   Dmitri Kovb (10) 1/32-finaalid
2018 Premium liiga 4. 10 36 18 7 11 76 57 +19 61 Eduard Golovljov (23) Poolfinaalid
2019 Premium liiga 6. 10 36 13 9 14 57 49 +8 48 Eduard Golovljov (20) Võitjad
2020 Premium liiga 8. 10 30 6 7 17 31 49 −18 25   Chinedu Charles Geoffrey (12) Finalistid Finalistid
2021 Premium liiga 6. 10 32 9 6 17 36 61 −25 33   Aleksandr Zakarljuka (10) Poolfinaalid
2022 Premium liiga 7. 10 36 10 8 18 43 58 −15 38   Denõss Dedetško (12) Poolfinaalid
2023 Premium liiga 8. 10 36 12 2 22 32 64 −32 38 Tristan Koskor (16) Võitjad

Euroopa

muuda
Hooaeg Võistlus Voor Vastane Kodus Võõrsil Kokku
1996 UEFA Intertoto Karikas Alagrupiturniir   FC Groningen 1 : 4
  Vasas SC 1 : 4
  Lierse SK 0 : 3
  Gaziantepspor 0 : 0
1999 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   FC Jokerit 1 : 4 0 : 3 1 : 7
2000 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   Piatra Neamţi FC Ceahlăul 2 : 5 2 : 4 4 : 9
2001/02 UEFA Cup Kvalifikatsiooniring   IF Elfsborg 3 : 01 0 : 5 3 : 5
2003 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   OFK Belgrade 0 : 33 Tühistatud2 0 : 3
2004 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   FK Vetra 0 : 1 0 : 3 0 : 4
2005 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   KSC Lokeren 0 : 2 1 : 0 1 : 2
2006 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   Kalmar FF 1 : 6 0 : 2 1 : 8
2007/08 UEFA Cup Esimene kvalifikatsiooniring   Helsingborgs IF 0 : 3 0 : 6 0 : 9
2008 UEFA Intertoto Karikas Esimene ring   FK Ekranas 0 : 3 0 : 1 0 : 4
2009/10 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring   Velenje NK Rudar 0 : 3 1 : 3 1 : 6
2010/11 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring   MYPA 0 : 2 0 : 5 0 : 7
2011/12 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring   FK Rabotnički 1 : 4 0 : 3 1 : 7
2012/13 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring   Inter Baku PIK 0 : 5 0 : 2 0 : 7
2013/14 UEFA Euroopa Liiga Esimene kvalifikatsiooniring   Gefle IF 0 : 3 1 : 5 1 : 8
  • 1UEFA määras 3:0 võidu Narva Transile, kuna Elfsborg kasutas diskvalifitseeritud mängijat.
  • 2OFK Belgrade võitis kohtumise 6:1, kuid kuna mängu ajal visati suitsupomm väljakule, siis tulemus tühistati. Kuna teoga sai hakkama klubi linnarivaali toetaja, siis otsustati, et teise mängu tulemus loeb, mille Trans kaotas 3:5.
  • 3OFK Beograd võitis kohtumise lisaajal 3:5, kuid kuna Transil oli pingi peal registreerimata mängija, siis tulemus tühistati ning OFK Beogradile määrati 0:3 võit.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Üldinfo
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 https://web.archive.org/web/20170805060136/http://fctrans.ee/et/klubi/klubi-ajalugu Klubi ajalugu
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Luik, Margus, toim (2009). Estonian Football 100 years / Eesti Jalgpalliliit (31 cm) (inglise). Tallinn: ML Agency. Lk 244-245. ISBN 978-9949-18-257-2. {{cite book}}: |format= nõuab parameetrit |url= (juhend); |pages= ja |page= dubleerivad üksteist (juhend)
  4. Narva Trans kaotas valusalt Soccernet.ee, 2. juuli 2009
  5. "Основной состав ФК "Нарва Транс"". JK Narva Trans.
  6. "JK Narva Trans". {{cite web}}: eiran teksti "accessdate" (juhend)
  7. https://www.transfermarkt.com/jk-trans-narva/mitarbeiterhistorie/verein/7130

Välislingid

muuda
  NODES
Intern 1
OOP 8
os 12
web 3