Jamalaki-nelgipuu
Jamalaki-nelgipuu (Syzygium samarangense) on õistaim mürdiliste sugukonnast nelgipuu perekonnast, mille söödav mari on jamalak. Taime looduslik leviala hõlmab Sunda saared, Malaka poolsaare, Andamani ja Nicobari saared, kuid seda on juba esiajal viljeldud introdutseerituna laiemal alal ning tänapäeval on see troopikavööndis Bangladeshist Vanuatuni tavaline kultuurtaim.[1]
Jamalaki-nelgipuu | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Mürdilaadsed Myrtales |
Sugukond |
Mürdilised Myrtaceae |
Perekond |
Nelgipuu Syzygium |
Liik |
Jamalaki-nelgipuu |
Binaarne nimetus | |
Syzygium smaragense (Blume) Merrill & Perry, 1938 | |
Sünonüümid | |
|
Kirjeldus
muudaJamalaki-nelgipuu on 12 meetri kõrguseks kasvav puu, 10–25 cm pikkuste ja 5–10 cm laiuste igihaljaste lehtedega. Lehed on elliptilised, varreosas ümardunud, ja muljumisel lõhnavad. Tüvi on lühike, puuvõra lai. Puukoor on roosakashall. Oksatippudes kolme-kuni kolmekümneõieliste kobaratena kasvavad õied on valged kuni kollakasvalged, 2,5 cm läbimõõduga. Vili jamalak on kujult kellukest meenutav söödav mari, maitselt mahe ja kergelt kootav, süües redist meenutava krõmpsuva struktuuriga[1].
-
Puu viljadega
-
Tüvi
-
Õied
-
Lehed ja viljad
-
Vili ja vilja ristlõige
Kasutamine
muudaJamalakke leidub palju sorte, mis erinevad vilja maitse, suuruse ja värvuse poolest. Neid tarbitakse värskelt, jookides, kergelt läbi hautatuna, panniroogades jm[1].
Viited
muuda