Jamalaki-nelgipuu

Jamalaki-nelgipuu (Syzygium samarangense) on õistaim mürdiliste sugukonnast nelgipuu perekonnast, mille söödav mari on jamalak. Taime looduslik leviala hõlmab Sunda saared, Malaka poolsaare, Andamani ja Nicobari saared, kuid seda on juba esiajal viljeldud introdutseerituna laiemal alal ning tänapäeval on see troopikavööndis Bangladeshist Vanuatuni tavaline kultuurtaim.[1]

Jamalaki-nelgipuu

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Mürdilaadsed Myrtales
Sugukond Mürdilised Myrtaceae
Perekond Nelgipuu Syzygium
Liik Jamalaki-nelgipuu
Binaarne nimetus
Syzygium smaragense
(Blume) Merrill & Perry, 1938
Sünonüümid
  • Eugenia javanica
  • Eugenia mananquil
  • Jambosa alba
  • Jambosa samarangensis
  • Myrtus samarangensis
  • Syzygium javanicum

Kirjeldus

muuda

Jamalaki-nelgipuu on 12 meetri kõrguseks kasvav puu, 10–25 cm pikkuste ja 5–10 cm laiuste igihaljaste lehtedega. Lehed on elliptilised, varreosas ümardunud, ja muljumisel lõhnavad. Tüvi on lühike, puuvõra lai. Puukoor on roosakashall. Oksatippudes kolme-kuni kolmekümneõieliste kobaratena kasvavad õied on valged kuni kollakasvalged, 2,5 cm läbimõõduga. Vili jamalak on kujult kellukest meenutav söödav mari, maitselt mahe ja kergelt kootav, süües redist meenutava krõmpsuva struktuuriga[1].

Kasutamine

muuda

Jamalakke leidub palju sorte, mis erinevad vilja maitse, suuruse ja värvuse poolest. Neid tarbitakse värskelt, jookides, kergelt läbi hautatuna, panniroogades jm[1].

Viited

muuda
­
  NODES