Jan Czerski

Jan Czerski (vene Иван Дементьевич Черский; valgevene Ян Доминикович Чэрскi; 15. mai 1845 Vilno kubermang – 25. juuni 1892 Jakuutia) oli valgevene-poola paleontoloog, geoloog ja geograaf, Siberi uurija.

Jan Czerski
Autogramm

Czerski osales 18-aastase Vilniuse aadliinstituudi lõpuklassi õpilasena 1863. aasta jaanuariülestõusus ja saadeti karistuseks Siberisse Omskisse trahviroodu. 1869 ta vabastati sõjaväest, kuid pidi jääma Siberisse asumisele. 1871 lubati tal asuda elama Irkutskisse, kus elas 15 aastat, jätkas õpinguid ja töötas Venemaa geograafiaühingu Ida-Siberi osakonnas. Seal kohtas ta Aleksander Czekanowskit ja Benedykt Dybowskit ning käis paljudel ekspeditsioonidel. Ta avaldas algul Venemaa Geograafiaühingu Ida-Siberi osakonna ja pärast juba Venemaa Teaduste Akadeemia väljaannetes hulga töid Siberi geoloogiast ning kaasaegsetest ja väljasurnud selgroogsetest, mis tõstsid ta Venemaa juhtivate osteoloogide hulka.

1886 saabus ta Venemaa Teaduste Akadeemia kutsel Peterburi tegelema teadustööga. 1886 avaldas ta uurimuse Baikali järve kallaste geoloogiast koos esimese üksikasjaliku Baikali kaardiga, 1888 geoloogilise uurimuse Siberi postitee kohta Baikali järvest Uurali idanõlvani ja 1891 mahuka uurimuse Uus-Siberi ekspeditsioonilt kogutud imetajate kohta, mis annab ülevaate mitte ainult Uus-Siberi saarte, vaid kogu Siberi imetajatest. Ta määrati ekspeditsiooni juhiks Ida-Siberisse Jana, Indigirka ja Kolõma jõgikonna tundmaõppimiseks. Ekspeditsioon algas 1891, kuid 1892 Czerski suri ja maeti Omoloni jõe äärde Kolõma jõgikonnas.

Kuigi Czerski oli iseõppija, pälvis ta oma avastuste eest Venemaa Geograafiaseltsilt 3 kuldmedalit. Tema nime on saanud üks asula, kaks mäeahelikku, mitu mäge ja muud paika.