Jean-Paul Belmondo
Jean-Paul Belmondo (9. aprill 1933 Neuilly-sur-Seine – 6. september 2021 Pariis) oli prantsuse näitleja.[1][2][3] Tema hüüdnimi oli Bébel.
| Jean-Paul Belmondo | |
|---|---|
 Jean-Paul Belmondo aastal 2013 | |
| Sünniaeg | 9. aprill 1933 |
| Sünnikoht | Neuilly-sur-Seine |
| Surmaaeg | 6. september 2021 (88-aastaselt) |
| Surmakoht | Pariis |
| Rahvus | prantslane |
| Teise nimega | Bébel |
| Lapsed | 4 |
Tema isa Paul Belmondo oli Sitsiilia juurtega Alžeeriast pärit skulptor, kes suundus hiljem Prantsusmaale, kus Jean-Paul 1933. aastal sündis. Tema ema oli maalikunstnik. Noorena tegeles Belmondo jalgpalli ja poksiga. Ta õppis Pariisis riiklikus draamakunstikoolis.
Näitlejana alustas Belmondo tööd 1953. aastal. Filmidebüüdi tegi ta 1950. aastate teises pooles. Belmondo kogus eelkõige tuntust märuli- ja krimifilmidega. 1960. aastatel saavutas ta läbimurde Prantsuse uue laine filmides, mille hulka kuulusid muuhulgas "Hingetu" ("À bout de souffle"; 1960) ja "Hull Pierrot" ("Pierrot le Fou"; 1965). Tema teised tuntumad rollid olid filmides "Mees Riost" ("L'Homme de Rio"; 1964), "Aju" ("Le Cerveau"; 1969), "Borsalino" (1970), "Peur sur la ville" (1975), "L'Animal" (1977), "Professionaal" ("Le Professionnel"; 1981) ja "Ässade äss" ("L'as des as"; 1982).
Rolli eest filmides "Léon Morin, Priest" (1961) ja "Hull Pierrot" esitati ta Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnale (BAFTA) parima välismaise meesnäitleja kategoorias. 1989. aastal pälvis Belmondo rolli eest filmis "Itinéraire d'un enfant gâté" Prantsuse filmiauhinna César parima meespeaosatäitja kategoorias. 1991. aastal sai ta Auleegioni ordeni ohvitseriks ja 2007. aastal komandöriks. 2016. aastal pälvis ta Veneetsia filmifestivalil elutööauhinna.
Belmondo suri 2021. aasta septembris 88-aastaselt. Tema tuhk maeti tema isa Paul Belmondo kõrvale Montparnasse'i kalmistule.
Belmondo oli kaks korda abielus ja tal oli neli last. Lisaks oli Belmondol suhe näitlejate Ursula Andressi ja Laura Antonelliga. Tema poeg Paul Belmondo (sündinud 1963) on endine võidusõitja, kes võistles muuhulgas Le Mansi 24 tunni võidusõidul (1985–2005) ja kahel hooajal (1992, 1994) Vormel 1 sarjas.
2020. aastal ilmus eesti keeles Belmondo autobiograafia "Tuhat elu on parem kui üksainus".
Viited
muuda- ↑ "Suri Prantsuse näitleja Jean-Paul Belmondo". ERR. 6. september 2021. Vaadatud 6. septembril 2021.
- ↑ Andrew Pulver (6. september 2021). "Jean-Paul Belmondo, star of Breathless, dies aged 88" (inglise). TheGuardian.com. Vaadatud 6. septembril 2021.
- ↑ Rick Lyman (6. september 2021). "Jean-Paul Belmondo, Magnetic Star of the French New Wave, Dies at 88" (inglise). NYT. Vaadatud 6. septembril 2021.
Välislingid
muuda
Jean-Paul Belmondo – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Jean-Paul Belmondo andmekogus IMDb (inglise)
