Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik

Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik (araabia keeles: جمهورية اليمن الديمقراطية الشعبية‎‎; Jumhūrīyat al-Yaman ad-Dīmuqrāṭīyah ash-Sha‘bīyah), lühidalt Jeemeni RDV, ka Lõuna-Jeemen või Demokraatlik Jeemen oli tänapäeva Jeemeni Vabariigi lõuna- ja idaprovintside aladel (ja Sokotra saarel) asunud sotsialistlik riik. Jeemeni RDV liitus Jeemeni Araabia Vabariigiga (ehk Põhja-Jeemeniga) 22. mail 1990, sellega moodustus tänapäevane Jeemen.

Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik جمهورية اليمن الديمقراطية الشعبية (ar) Jumhūrīyat al-Yaman ad-Dīmuqrāṭīyah ash-Sha‘bīyah 1967–1990
Lipp Vapp
Jeemeni DRV aastal 1990
Valitsusvorm	marksistlik-leninistlik üheparteiline sotsialistlik riik
Osa	Nõukogude Liidu satelliitriik (1970–1990)
Peasekretär	Abdul Fattah Ismail (esimene, 1978–1980) Ali Salem al Beidh (viimane, 1986-1990)
President	Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī (esimene, 1967-1969) Haidar Abu Bakr al-Attas (viimane, 1986-1990)
Pealinn	Aden
Pindala	360 133 km² (1990)
Rahvaarv	2 585 484 (1990) 7,2 in/km²
Peamised keeled	araabia inglise mehri sokotri hobioti shehri lõunaaraabia
Rahaühik	Lõuna-Jeemeni dinaar
Rahvusvaheline suunakood	+969
Eelnev Järgnev Lõuna-Araabia föderatsioon Lõuna-Araabia protektoraat Jeemeni Vabariik

Neli aastat pärast ühinemist kuulutas Lõuna-Jeemen end uuesti iseseisvaks kui Jeemeni demokraatlik vabariik. Algas 1994. aasta kodusõda, mille käigus Põhja-Jeemen okupeeris riigi lõunaosa. Uus kodusõda puhkes 2015. aastal.

Ajalugu

Briti võimu all

Aastal 1838 loovutas sultan Muhsin bin Fadl 194 km² Laheji sultanaadist koos Adeni provintsiga Briti impeeriumile. 19. jaanuaril 1939 maabusid kuninglikud mereväelased koos Briti Ida-India Kompaniiga Adenis ning okupeerisid territooriumi. Nad lõpetasid ka piraatide rünnakud Indiasse sõitvatele Briti kaubalaevadele. Adenist sai tähtis sadam Briti India ja Punase mere vahelisel kaubavahetusel. Pärast Suessi kanali avamist 1869. aastal sai Adenist Indiasse teel olevate laevade "tankla". Aden oli Briti India koosseisus aastani 1937, kui sellest sai Adeni koloonia. Adeni-tagused alad ja Hadhramaut idas moodustasid ala, mida ei valitsetud Adenist, kuid mis oli siiski läbi kaitselepingute tugevasti brittidega seotud. Need alad olid tuntud kui Adeni protektoraat, hiljem sai protektoraadist Lõuna-Jeemen. Majanduslik õitses vaid Adeni linn, väljaspool linna olevad alad olid endiselt vaesed.

Dekolonisatsioon

Aastal 1963 ühinesid Aden ja suur osa protektoraadist ning moodustasid Lõuna-Araabia föderatsiooni, ühinemisest keeldunud piirkonnad, peamiselt Hadramaut, moodustasid eraldiseisva Lõuna-Araabia protektoraadi. Mõlemad piirkonnad olid endiselt seotud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga, kust lubati iseseisvust aastaks 1968. 14. oktoobril 1963 alustasid kaks rahvuslikku gruppi, Okupeeritud Lõuna-Jeemeni Vabastusrinne (FLOSY) ja Rahvavabastusrinne (NLF) relvastatud mässu võõrvõimu vastu (Adeni kriisi). Kui Suessi kanal 1967. aastal ajutiselt suleti, hakkasid britid vägesid välja viima. Üks mässajatest, NFL, kutsuti Genfi kõnelustele, kus arutati brittidega iseseisvustingimusi. Lõuna-Jeemen iseseisvus 30. novembril 1967, Rahvavabastusrinne pääses äsjatekkinud Jeemeni rahvavabariigis võimule.

Juunis 1969 sai NLFi äärmuslik marksistlik tiib võimule ja 1. detsembril 1970 muudeti riik Jeemeni rahvademokraatlikuks vabariigiks. Pärast seda liideti kõik parteid Rahvavabastusrindega, mis omakorda muudeti Jeemeni Sotsialistlikuks Parteiks ning mis oli riigi ainus legaalne partei. Jeemeni RDV lõi tihedad suhted Nõukogude Liidu, Hiina Rahvavabariigi, Kuuba ja Palestiina Vabastusorganisatsiooniga. Saksa demokraatliku vabariigi 1968. aasta põhiseaduse eeskujul loodi ka Jeemeni RDV põhiseadus.

Maailma kommunistlikud jõud aitasid Jeemenil sõjaväe üles ehitada. Tänu Moskva toetusele sai Nõukogude merevägi ligipääsu Lõuna-Jeemeni mereväerajatistele. India ookeanil paiknevad Nõukogude mereväe üksused kasutasid baasidena Etioopia, Jeemeni ja India sadamaid.

Lahkhelid Põhja-Jeemeniga

Erinevalt Ida- ja Lääne-Saksamaast, Põhja- ja Lõuna-Koreast ning Põhja- ja Lõuna-Vietnamist jäid Jeemenite suhted esimestel aastatel üsna soojaks, tihti tuli küll sõpruse nimel pingutada. Relvastatud konflikt oli 1972. aastal, kuid see lühiajaline ja vähese intensiivsusega piirikonflikt lõpetati läbirääkimistega, läbirääkimistes sätestati, et Jeemenite liitumine peab kunagi tulevikus toimuma.

Liitumisplaanid said 1979. aastal tugeva hoobi, sest RDV valitsus rahastas kommunistlikku riigipöördekatset Põhja-Jeemenis. Sõja hoidis ära Araabia Liiga sekkumine. Riigipead taaskinnitasid liitumisplaanid Kuveidis toimunud tippkohtumisel märtsis 1979.

Aastal 1980 astus Jeemeni RDV president Abdul Fattah Ismail tagasi ja läks Moskvasse eksiili, kuna ta oli kaotanud usu NSV Liidu abisse. Tema järeltulija Ali Nasir Muhammad otsustas vähem Põhja-Jeemeni ja Omaani siseasjadesse sekkuda.

Kodusõda

13. jaanuaril 1986 algas Adenis konflikt president Ali Nasiri toetajate ja naasnud Ismaili, kes tahtis tagasi võimule, toetajate vahel. Konflikt, mida tuntakse kui Lõuna-Jeemeni kodusõda, kestis üle aasta ning võttis elu tuhandetelt. Konflikti tulemusel tagandati Ali Nasir võimult, Ismail hukati konflikti käigus. Umbes 60 000 inimest, kelle seas oli ka ametist kõrvaldatud Ali Nasir, põgenes Põhja-Jeemenisse. Ismaili liitlane, Ali Salem al Beidh, kes jäi rünnakute käigus ellu, sai Jeemeni Sotsialistliku Partei peasekretäriks.

Reformid ja ühinemispüüdlused

Nõukogude Liidu perestroika eeskujul alustas ühinenud Jeemeni peamine toetaja Lõuna-Jeemen poliitreforme 1980. aastate lõpus. Poliitvangid lasti vabadusse, lubati luua sõltumatuid erakondi ja õigussüsteemi reformiti. Mais 1988 algasid intensiivsemad ühinemiskõnelused, lõplikult ühineti aastal 1990.

Lõuna-Jeemeni taastamine

Alates 2007. aastast on lõunajeemenlased püüelnud uuesti iseseisvuse poole, iseseisvusliikumist tuntakse kui Lõuna-Jeemeni liikumist. Jeemeni kodusõja (2015–) ajal moodustasid lõunajeemenlased relvastatud gruppe, et võidelda ekspresident ‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩile lojaalsete jõudude vastu. Alates Adeni lahingust on nad kaitsnud Lõuna-Jeemenit keskvalitsusjõudude kontrolli alla minemise eest.

Poliitika

Lõuna-Jeemeni etnilised grupid jaotusid (aastal 2000) järgmiselt: araablased 92,8%, somaalid 3,7%, neegrid 1,1%, hindud 1% ja muud rahvad 1,4%. Ainus legaalne partei oli Jeemeni Sotsialistlik Partei, mis juhtis riiki ja majandust Nõukogude Liidu eeskujul, järgides marksismi standardeid.

Põhiseadusega sätestati hääletusõigus igale inimesele.

Seadusandlik võim oli Kõrgemal Rahvanõukogul, mille määras NLF aastal 1971.

Haridus oli tasuta, kulud kaeti maksudega.

Kodututega probleeme polnud. Brittidest jäi järele palju tühja kinnisvara, seega oli Adenis vähe kodutuid. Maapiirkondades ehitati majad liivaplokkidest.

Sport

Lõuna-Jeemeni jalgpallikoondis osales 1976. aasta Aasia meistrivõistlustel jalgpallis, koondis kaotas Iraagi jalgpallikoondisele 1-0 ja Iraani jalgpallikoondisele 8-0. Ühe korra osaleti ka MM-valikturniiril, seda 1986. aastal, kus esimeses voorus kaotati Bahreini jalgpallikoondisele ning langeti välja. Esimene maavõistlusmäng peeti 2. septembril 1965, kaotati Ühendatud Araabia vabariigile 14-0. Viimane mäng peeti 5. novembril 1989, kaotati Guinea jalgpallikoondisele 1-0. Lõuna-Jeemeni jalgpallikoondis lakkas eksisteerimast, kui kaks Jeemenit 1990. aastal ühinesid.

Lõuna-Jeemen osales olümpiamängudel vaid 1988. aastal Seoulis. Olümpiale saadeti kaheksa sportlast, kellest mitte keegi ei võitnud ühtegi medalit.

Kubernerkonnad

Pärast iseseisvumist jaotus Lõuna-Jeemen kuueks kubernerkonnaks (araabia keeles muhafazah). Kubernerkondade piiridel polnud loodusega midagi ühist ja kubernerkonnad said nimedeks numbrid. Aastatel 1967 kuni 1978 olid kubernerkonnad ametlikult numbritega tähistatud, aastatel 1979–1990 kandsid nad uusi nimesid. Saared olid esimese kubernerkonna (Adeni kubernerkonna) piirkonnad.

Number	Kubernerkond	Pindala (km²)	Pealinn
I	Adani kubernerkond	6980	Aden
II	Lahiji kubernerkond	12 766	Lahij
III	Abyani kubernerkond	21 489	Zinjibār
IV	Shabwahi kubernerkond	73 908	Ataq
V	Hadhramauti kubernerkond	155 376	Al Mukalla
VI	Al Mahrahi kubernerkond	66 350	Al Ghaydah

Majandus

Lõuna-Jeemeni tööstus oli kuni 1980. aastate keskpaigani minimaalne, 1980. aastatel avastati Shibami ja Al Mukalla lähedusest suured naftavarud. Peamised tuluallikad olid põllumajandus (teraviljakasvatus, puuviljakasvatus), veisekasvatus, lambakasvatus, kalapüük ja naftaeksport.

1976. aasta riigieelarve oli 13,43 miljonit dinaari, SKT oli 150 miljonit USA dollarit, riigivõlg 52,4 miljonit dollarit.

Lennundus

Jeemeni RDVs tegutsesid järgmised lennufirmad:

• Aden Airways (1949–1967): lõpetas tegevuse, kui britid riigist lahkusid.
• Alyemda (1961–1996): ühines Yemeniaga, kunagise Põhja-Jeemeni lennufirmaga.
• Yemen Airways (1989–1990)