Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
| Kõrreliselaadsed | |
|---|---|
 harilik kerahein (Dactylis glomerata) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
| Selts |
Kõrreliselaadsed Poales Small |
2000. aasta uuringud näitasid, et kõrreliselaadsed tekkisid peaaegu 115 miljonit aastat tagasi Lõuna-Ameerikas. Avastatud on hiliskriidist pärit fossiilset õietolmu ja vilju.
Õied on tavaliselt väikesed, koondunud õisikutesse ja ümbritsetud kandelehtedega, välja arvatud sugukonnas Mayacaceae, kus iga varre otsas on üks õis. Paljude liikide õied on tuultolmlejad. Seemned sisaldavad tavaliselt tärklist.
Liigirikkaimad kõrreliselaadsete sugukonnad on kõrrelised (12 070 liiki), lõikheinalised (5000 liiki), Bromeliaceae (1400 liiki) ja Eriocaulaceae (1150 liiki). Kõige suurema praktilise tähtsusega on samuti kõrrelised, sest sellesse sugukonda kuuluvad teraviljad hirss, kaer, mais, nisu, oder, riis ja rukis ning bambus, hundinui ja suhkruroog. Veel kuuluvad kõrreliselaadsete hulka ananass, papüürus ja pilliroog.
Tänapäeva taimetaksonoomia süsteemi, APG II süsteemi järgi kuuluvad kõrreliselaadsete seltsi järgmised kaheksateist sugukonda 18 325 liigiga:
- Anarthriaceae
- Bromeliaceae – bromeelialised
- Centrolepidaceae
- Cyperaceae – lõikheinalised
- Ecdeiocoleaceae
- Eriocaulaceae
- Flagellariaceae
- Hydatellaceae
- Joinvilleaceae
- Juncaceae – loalised
- Mayacaceae
- Poaceae – kõrrelised
- Rapateaceae
- Restionaceae
- Sparganiaceae – jõgitakjalised
- Thurniaceae
- Typhaceae – hundinuialised
- Xyridaceae
On ka teistsuguseid käsitlusi, mille järgi kõrreliselaadsed jagunevad 16 või 17 sugukonnaks.