Kõzõl (tõva keeles Кызыл 'punane') on linn Venemaal, Tõva Vabariigi pealinn ja Kõzõli kožuuni halduskeskus. Asub Suur-Jenissei ja Väike-Jenissei liitumiskohas.

Kõzõl
vene Кызыл
tõva Кызыл
Kõzõli kesklinn
Pindala: 112 km²
Elanikke: 116 015 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 51° 43′ N, 94° 27′ E
Kõzõl (Siberi föderaalringkond)
Kõzõl

Alates 2018. aastast on linnapea Karim Sagaan-Ool.

Kõzõlis asub Mongoolia peakonsulaat.

Ajalugu

muuda

Linn asutati 1914 ja kandis alguses nime Belotsarsk.

1918 sai linna nimeks Hem-Beldõr, 1926 Kõzõl, mis tõva keeles tähendab punast.

Alates 1921 oli linn Tuva Rahvavabariigi, alates 1944 Tuva autonoomse oblasti, alates 1961 Tuva ANSV ja alates 1991 Tõva Vabariigi pealinn.

Kultuur

muuda

Haridus

muuda

Linnas on Tõva Riiklik Ülikool.

Muuseumid

muuda

2008 avati Kõzõlis Tõva Vabariigi rahvusmuuseum, poliitiliste repressioonide muuseum ja rikkalikul arheoloogilistel leidudel põhinev 60 vägilase muuseum.

Teatrid

muuda
 
Tuva Muusika- ja Draamateater

Tuva Muusika- ja Draamateatris on nii vene- kui tõvakeelne trupp. Alates 2013 tegutseb Kõzõlis esimene kutseline nukuteater.

Kõzõlis tegutseb Tuva Riiklik Filharmoonia

Religioon

muuda

Kõzõlis on 2 budistlikku kloostrit, 1 õigeusu ja 1 šamanistlik klooster.

Rahvastik

muuda

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kõzõli elanikest tõvasid 68,09%, venelasi 28,42% ja teistest rahvustest inimesi 3,49%.[2]

Turism

muuda

Vaatamisväärsused

muuda
 
Aasia keskpunkt

Väidetavalt asub Kõzõl Aasia keskpunktis. Suur- ja Väike-Jenissei ühinemiskohas on seda tähistav obelisk, mille juurest Kõzõli koolide vilistlased ja vastabiellunud alustavad oma eluteed.

Transport

muuda

Kõzõli läbib maantee M54 (Jenissei), mis ulatub loode poole läbi Šušenskoje ja Abakani Krasnojarskisse ning kagu poole Mongooliasse.

Linnas on lennujaam ja jõesadam.

Kõzõlil on korrapärane lennuühendus Abakani, Irkutski, Krasnojarski ja Novosibirskiga. 2009. aasta maikuu seisuga toimub kohaliku lennuettevõtte Tuvaavia pankrotimenetlus.

Kõzõlil on laevaühendus mööda Suur-Jenisseid ülesvoolu kuni Toora-Hemini.

Projekteeritakse raudteed Kõzõl–Kuragino.

Sõpruslinnad

muuda

Viited

muuda
  1. http://www.gks.ru/free_doc/doc_2017/bul_dr/mun_obr2017.rar, vaadatud 31.07.2017.
  2. Валерия Сергеевна Кан:Этносоциальный профиль тувинцев Тува.Азия, 2. juuni 2016
  NODES