Kada
|
See artikkel on laskerelvast; teiste tähenduste kohta vaata Kada (täpsustus). |
Kada ehk ragulka on käsitsi vinnastatav laskerelv, mille kolmeharulise raami ülemise kahe otsa vahele on pandud kumm.
Teadaolevalt esimest korda Eestis kasutati kada nimetust ja kirjeldust kaudselt ajakirjas Laste Rõõm. Sõna võidi tuletada röövkalade püügiks kasutatud elussöödaga kadaõngest, mille puust raam sarnanes väga laskeriista kujuga. Kada sünonüümiks on kujunenud ka ragulka, mis võib olla maakeele jaoks mugandatud venekeelsest sõnast rogatka. Enne teist maailmasõda sündinud inimeste jutu järgi kasutati sõna ragulka asemel sõna kada. Udo Uibo seletuse kohaselt on sõna kada ja selle tänapäeval vähe tuntud eelkäija kadapulk sõna katapult (’antiik- ja keskaegne kiviheitemasin’) rahvaetümoloogiline ümberkujundus poisikeste keelekasutuses, kusjuures tähenduse ülekanne muistselt viskerelvalt poiste mänguasjale ei toimunud eesti, vaid saksa keeles.[1]
Esimesed teated kada kasutamisest noorte vandaalide poolt tulid Ameerikast 1850. aastatel. Esimene tööstuslikult toodetud kada tehti 1918. aastal. Kadasid kasutati sõjaliseks otstarbeks viimati Iraagi sõja ajal (võimsamate kadadega on võimalik enda asukohta suhteliselt paljastamata lasta tulemuslikult startivaid droone, häirida lennumasinaid, inimest lähidistantsilt raskelt vigastada või isegi tappa). See relv oli eelmise sajandi keskpaigast kindlalt arsenalis vägivaldseks muutunud meeleavaldustel Palestiinas, Põhja-Iirimaal, Ukrainas jm). Kada kasutamine magneesiumpommide, aga ka tõsisemate omatehtud või tööstuslike lõhkekehade laskmiseks muudab viimased märksa ohtlikumaks. Kadaga on võimalik lasta ka nooli, pannes ristpuu raami ülemiste harude vahele.
Fännide toel toodetakse kadasid siiani, friikide kallimad variandid maksavad mitu tuhat dollarit ja on inkrusteeritud väärismetallidega.
Viited
muuda- ↑ Udo Uibo. Etümoloogilisi märkmeid (XV) Keel ja Kirjandus 12/2014
Välislingid
muuda- Valmista endale ragulka ja vildikuulike! Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb