Kanepbanaan

Kanepbanaan
	; Kanepbanaani õis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae;
Selts	Ingverilaadsed Zingiberales;
Sugukond	Banaanilised Musaceae;
Perekond	Banaan Musa;
Liik	Kanepbanaan;
Binaarne nimetus
	Musa textilis; Née

Kanepbanaan ehk kiubanaan (ka manillakanep; ladinakeelne teaduslik nimetus Musa textilis) on taime liik banaani perekonnast. Ta meenutab pärisbanaani, kuid lehed on kitsamad ja sirgemad ning vili ei ole söödav.

Taime ehitus

Lehed

Lehelabad on piklikud, tipu suunas kitsenevad, 1,5–2 m pikkused, 40–50 cm laiused, otsast kitsad ja tömbid, aluse juures ümarad. Lehe pooled on aluse juures ebavõrdsed. Keskrood on roheline nagu lehelaba. Leherootsud on 40–50 cm pikkused, tugevapoolsed ja kõvad.

Õied

Õisikuraag on paljas või kergelt udemetes. Kandelehed on rohelised, kuni 50 cm pikkused, väga teravad. Alumised õied on emasõied, ülemised isasõied.

Emasõisi on kandelehe kohta umbes 10 kahes reas. Sigimik on 5 cm pikkune, roheline, paljas.

Ebavars

Nagu teistelgi banaanidel, moodustavad üksteise sisse keerdunud lehetuped toruja ebavarre. Ebavarred on 2,5–4 m kõrgused. Nende läbimõõt on aluse juures 15–20 cm. Nad on rohelised või lillakad, alt võivad olla isegi mustad. Lehetuppedel ja leherootsudel puudub vaha.

Levik

Kanepbanaan on pärit Filipiinidelt ja Kalimantanilt, kultuurtaimena kasvatatakse ka mujal troopikas, sealhulgas Malaisias, Austraalias, Aafrikas, Costa Ricas jm.

Kasutamine

Kanepbanaani on kultuurtaimena hakatud kasvatama Filipiinidel 16. sajandil. Praegu on tal mõnel pool suur tähtsus, sest temast saadakse tugevat ja vastupidavat tekstiilikiudu manillat. Seda kiudu, mille pikkus ulatub 2 meetrini, saadakse alates taime kolmandast eluaastast ebavarrest ja leherootsude servadest. Kiud eemaldatakse mehaaniliselt lehtede välispinnalt.