Kasutaja:Kruusamägi/Keemia tabelid

Liitiumi aatom See keemia-alane lehekülg valmib õppe-eesmärgil ja on mõeldud keemia-alaseks konspektiks. Lehekülg ei ole veel valmis - palun oodake parandustega!

Eesliited

Heeliumi aatom

Eesliited. Süsinike arv ahelas
Süsinike arv ahelas	Alkaan	Alküülrühm
1	metaan	metüül
2	etaan	etüül
3	propaan	propüül
4	butaan	butüül
5	pentaan	pentüül
6	heksaan	heksüül
7	heptaan	heptüül
8	oktaan	oktüül
9	nonaan	nonüül
10	dekaan	detsüül

Aineklassid

Aineklassid
Aineklass	Valem	Näited	Nimetus	Eesliide	Järelliide	Graafiline kujutis	Märkused	Inglise Viki
Alkaanid	C_nH_2n+2	CH₃–CH₃ CH₃–CH₂–CH₃	etaan propaan	-	-aan			Alkane
Alkeenid	C_nH_2n	CH₂=CH₂ CH₂=CH–CH₃	eteen propeen	-	-een			[1]
Alküünid	C_nH_2n-2	CH₂≡CH₂ CH₂≡CH–CH₃	etüün propüün	-	-üün			[2]
Halogeeniühendid	RHal	CH₃–CH₂Cl CH₃–CH₂Na CHBr₃						Haloalkane
Alkoholid	ROH	CH₂–OH CH₃–CH₂–OH	metanool etanool	hüdroksü-	-ool			Alcohol
Alkoholaadid	ROMe			oksido-	-olaat
Amiinid	-NH₂				-amiin			Amine
Amiidid	R-CO-NH₂	CH₃CONH₂	etaanamiid	amino-	-amiid
Imiinid				imino-	-imiin			Imine
Eetrid	R–O–R'			(R)oksü-	RR'eeter
Ketoonid	RCOR'			okso-	-oon			Ketone
Aldehüüdid	RCHO			okso- formüül-	-aal -karbaldehüüd			Aldehyde
Karboksüülhapped	RCOOH			– karboksü-	-hape -karboksüülhape			Carboxylic acid
Estrid	RCOOR'							Ester
Soolad	RCOOMe							Salt
Tioolid	-SH			sulfanüül-	-tiool			Thiol

Keemiliste reaktsioonide tüübid

Keemiliste reaktsioonide tüübid
Reaktsiooni tüüp	Skeem	Näide
Ühinemisreaktsioon	A+B→AB	2CO+O₂→2CO₂
Lagunemisreaktsioon	AB→A+B	H₂CO₃→H₂O+CO₂
Asendusreaktsioon	AB+C→AC+B	CaO₂+2NaCl→2NaO+CaCl₂
Vahetusreaktsioon	AB+CD→AD+CB	CaO+2HCl→CaCl₂+H₂O

[[Pilt: ]]

Avogadro arv

N_{A}=(6,022\,141\,5\pm 0.000\,001)\,\times \,10^{23}

Molaarne kontsentratsioon

Molaarne kontsentratsioon näitab, mitu mooli ainet on lahustatud 1 liitris lahustis.

mõõtühik: 1M = 1mol / l -> ühe molaarne = üks mool ainet / ühes liitris

Molaarse kontsentratsiooni leidmine: $c={\frac {n}{V}}$

c-lahuse molaarne kontsentratsioon [M -molaarne]
n-aine moolide arv [mol]
V-lahuse ruumala [l - liiter]

Aatomite elektronkonfiguratsioonid

	$s$	$p$	$d$	$f$	$g$
1	1
2	2	3
3	4	5	7
4	6	8	10	13
5	9	11	14	17	21
6	12	15	18	22
7	16	19	23
8	20	24

Vaata ka: [3]

Nimetus	Märge	Vahemik
peakvantarv	n	1, 2, 3, jne
magnetkvantarv	l	0, 1, 2, jne. n-1
orbitaalkvantarv	m	-l kuni -l+1 ( 0 kaasaarvatud)
spinn	s	+½ või -½
Tabel ei pruugi olla täiesti korrektne

Näiteid eelneva tabeli põhjal
Kiht	Alamkiht	Orbitaalid		Elekrtonid
n = 5	l = 0	m = 0	→ 1 (s orbitaali tüüp)	→ max 2 elektroni
	l = 1	m = -1, 0, +1	→ 3 (p orbitaali tüüp)	→ max 6 elektroni
	l = 2	m = -2, -1, 0, +1, +2	→ 5 (d orbitaali tüüp)	→ max 10 elektroni
	l = 3	m = -3, -2, -1, 0, +1, +2, +3	→ 7 (f orbitaali tüüp)	→ max 14 elektroni
	l = 4	m = -4, -3 -2, -1, 0, +1, +2, +3, +4	→ 9 (g orbitali tüüp)	→ max 18 elektroni
				Kokku: max 50 elektroni

Metallide elektrokeemiline pingerida

Li, K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Sn, Pb, H, Sb, Bi, Cu, Hg, Ag, Pt, Au

Happed

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone.

Happed
Aineklass	Triviaalnimetus(ed)	Valem	Tugevus	Sulamis °t	Keemis °t	Tihedus g/cm³	Mol. mass g/mol	Pilt	Eng. Viki
Väävelhape	-	H₂SO₄	tugev	10	336	1,84	98		[4]
Väävlishape	-	H₂SO₃					82		[5]
Fosforhape	-	H₃PO₄		42.35	158	1,685	98		[6]
Süsihape	-	H₂CO₃	nõrk			1,0	62		[7]
Vesinikkloriidhape	Soolhape	HCl		-26^[2]	48^[2]		36,5		[8]
Lämmastikhape	varem: salpeeterhape kontsentreerituna: suitsev lämmastikhape	HNO₃	tugev	-42	83	1,522	63		[9]
Lämmastikkushape		HNO₂					47		[10]
Boorhape		H₃BO₃
Vesinikbromiidhape		HBr	tugev
Kloorhape		HClO₃					84,5		[11]
Vesinikjodiidhape			tugev
Hüpokloorishape		HClO					52		[12]
Vesiniktsüaniidhape	Sinihape^[3]	HCN		-13.4	26	0,687	27		[13]
Etaandihape	Oblikhape	HOOC-COOH	tugev orgaaniline hape						[14]
Metaanhape	Sipelghape	HCOOH		8,4	100,7	1,227			[15]
Etaanhape	Äädikhape	CH₃-COOH		16,6	118,1	1,049			[16]
Heksadekaanhape	Palmithape	C₁₅H₃₁-COOH		64,6^[1]	272^[1]	0,849
Heptadekaanhape	Margariinhape	C₁₆H₃₃-COOH		60,6^[1]	277^[1]	0,858
Oktaandihape	Korkhape	HOOC-(CH₂)₆-COOH		140
Propeenhape	Akrüülhape	CH₂=CH-COOH		13	141	1,051	72		[17]
Kroomhape		CH₂CrO₄					117	-	[18]
Dikroomhape		C₂Cr₂O₇
^[1] Rõhul 100 mg Hg; ^[2] 38% lahus; ^[3] 2-3 mg organismi kohta on surmav (sinihape peatab hingamisahela tegevuse juba väga väikeses konsentratsioonis)

Vaata ka: [19]

Karboksüülhappe struktuur

Karboksüülhapped

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Keemilise reaktsiooni kiirus

Keemilise reaktsiooni kiirust näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk (moolides).

Reaktsiooni kiirendavad:

temperatuuri tõstmine
kontsentratsiooni suurendamine
gaaside korral rõhu suurendamine
tahkete ainete peenestamine
katalüsaatori kasutamine

Alused

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone (-OH).

Happed
Aineklass	Triviaalnimetus(ed)	Valem	Tugevus	Sulamis °t	Keemis °t	Tihedus g/cm³	Mol. mass g/mol	Pilt	Eng. Viki
Naatriumhüdroksiid	Sooda	NaOH
Kaaliumhüdroksiid		KOH							[20]
Kaltsiumhüdroksiid	Kustutatud lubi	Ca(OH)₂							[21]
Alumiiniumhüdroksiid		Al₂(OH)₃
Baariumhüdroksiid		Ba(OH)₂							[22]
Liitiumhüdroksiid		LiOH							[23]
[[]]
[[]]
^[1] ???;

pH ehk Vesinikeksponent

**Vastavad pH väärtused**
Aine	pH
Vesinikkloriidhape, 10M	-1.0
Pliiaku hape	0.5
Maohape	1.5 – 2.0
Sidrun	2.4
Coca-cola	2.5
Äädikhape	2.9
Apelsini või õuna mahl	3.5
Õlu	4.5
Happevihm	<5.0
Kohv	5.0
Tee või normaalne nahk	5.5
Piim	6.5
Puhas vesi	7.0
Inimese sülg	6.5 – 7.4
Veri	7.34 – 7.45
Merevesi	8.0
Seep	9.0 – 10.0
Ammoniaak	11.5
Pesuvalgendi	12.5
Naatriumhüdroksiid	13.5
Sooda - NaOH	13.9

Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).

Matemaatiliselt näeb pH arvutamise valem välja järgmine:

pH = -log [H⁺], kus [H⁺] on lahuse vesinikioonide kontsentratsioon (mol/l).

pH arvutamise näide:

Oletame, et vihmavee vesinikioonide kontsentratsioon on 1,5 $\cdot$ 10^-4 M

Vastavalt valemile pH = - log 1,5 $\cdot$ 10^-4 = 3,82

3,82 on normaalse vihmavee kohta liiga happeline, mis tähendab seda, et tegemist on happevihmaga.

Amiinid

Amiinid on ammoniaagi asendusderivaadid, mis on saadud ühe või mitme vesiniku asendamisel alküülrühmaga.

Alkoholid

Alkoholid

Joove

Kerge: 0,5-2‰ (veres); liigutuste elavnemine, meeleolu kõrgenemine
Keskmine: 2-3 ‰; loidus, liikumis-, kõne- ja mäluhäired
Raske: 3-4 ‰; hingamis- ja vereringehäired, eluohtlik
Surmav kogus on 6-8 ml etanooli 1kg kehakaalu kohta

Sahhariidid

Tärklis

Tärklis on puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber.

Struktuur

Amüloos - n kuni 6000 glükoosi jääki, spiraalne, hargnemata ahel (1-4 sidemed)
Amülopektiin - n kuni 1 miljon glükoosi jääki, hargnenud ahel (1-4 sidemed, hargnemiskohtades 1-6 sidemed)

Omadused:

Hügroskoopne; vees ei lahustu, vaid pundub

Soojendamisel tekib kliister

Hüdrolüüs:

tärklis --> dekstriinid --> maltoos --> glükoos

Tärklis on energeetiline varuaine.

Tselluloos

Struktuur - -glükoosi jäägid

n kuni 10 000
hargnemata ahelad, mis ühinevad omavahel vesiniksidemete abil

Omadused:

Hüdrofiilne, ei lahustu vees

Hüdrolüüs: tselluloos --> lühemad ahelad --> glükoos

Tselluloos on levinuim polüsahhariid Maal.

Kasutamine:

paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt.

Valgud

Valgud on lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained, mida iseloomustab komplitseeritud struktuur ja bioloogiline spetsiifilisus.

"Valkude" kõrval on kasutusel olnud ka nimetus "proteiinid" (kreeka protos 'esimene, tähtsaim'), mille võttis 1839. aastal kasutusele G. J. Mulder.

Valkude tüübid

Valkude tüübid: (tinglik valkude paigutus erinevatesse rühmadesse)

Struktuursed valgud on tüüpilised ehitusained loomorganismides, mis moodustavad rakke, kudesid ja organeid ühenduses süsivesinike ja lipiididega. Tähtsamad on kollageenid, elastiinid ja keratiinid.

Ensüümvalgud on valgud, mida iseloomustab suur katalüütiline aktiivsus. Väga olulisel kohal näiteks maksas (kus võivad luua ja väljastada suures koguses seedeensüüme) ja ajus.

Transportvalgud on valgud, mis paiknevad põhiliselt vedelates kudedes (kehavedelikes) ja rakumembraanides. Näiteks hemoglobiin, mis kannab edasi hapnikku, lipoproteiinid, mis kannavad edasi rasvhappeid ja transferriinid, mis kannavad edasi rauaioone.

Kaitsevalgud on valgud mis moodustuvad organismi kaitseks infektsiooni korral.

Kontraktiilsed valgud on valgud, mis rakendavad lihaste kontraktsiooni. On võimelised keemilist energiat mehhaaniliseks energiaks muutma. Näiteks aktiin ja müosiin.

Retseptoorsed valgud on organretseptorites (loe: meeleelundites) paiknevad valgud, millede ülessandeks on informatsiooni vastuvõtmine välismaailmast. Näiteks: rodopsiin.

Regulatoorsed valgud on organite ja organisüsteemide talituse kooskõlastamisest osavõtvad valgud. Polüpeptiid- ja valkhormoonid (glükagoon, insuliin, hüpofüüsi eessagara hormoonid jt.)

Depoovalgud on mõningaid spetsiifilisi aineid ladestavad valgud.

Eksporditavad valgud on näiteks munavalgud, piimavalgud ja spermavalgud.

Valkude keemiline koostis

Valkude keemiline koostis
süsinik	48 - 55 %
hapnik	20 - 34 %
lämmastik	15 - 19,5 %
vesinik	5 - 7,5 %
väävel	0,3 - 2,5 %

Märkus: Lisaks paljusid teisi elemente, mis võimaldavad valgul täita mingit ülessannet aga nende ainete protsentuaalne sisaldus on väga madal. Näiteid: hemoglobiin ja raud, kilpnäärme hormoonid ja jood.

Valkude molekulmasse

Näiteid valkude molekulmassidest
Valk	Molekulmass
Ribonukleaas	13 700
Hobuse müoglobiin	16 900
Pepsiin	45 000
Hobuse hemoglobiin	68 000
Sea türeoglobuliin	630 000
Taimne viirus	10 600 000

Valkude klassifikatsioon

Proteiinid ehk lihtvalgud

Albumiinid

Globuliinid

Histoonid

Prolamiinid ja gluteliinid

Protamiinid

Skleroproteiinid

Proteiidid ehk lihtvalgud

Fosfoproteiidid

Kromoproteiidid

Lipoproteiidid

Mukoproteiidid

Nukleoproteiidid

Aromaatsed ühendid ehk areenid

Alkaloidid

Nikotiin C₁₀H₁₄N₂

Alkaloidid (< araabia al-qālī 'leelis' + kreeka eidos 'välimus, kuju') on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.

Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.

Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg.

Leiduvad taimedes (~3000)
Moodustavad hapetega lahustuvaid sooli
Tugev füsioloogiline toime: väikeses koguses avaldavad ravivat toimet, suures koguses väga mürgised

Kofeiin C₈H₁₀N₄O₂

Alkaloide:

Nikotiin (C₁₀H₁₄N₂; puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik; keskmisele mehele on surmav kogus nikotiini 40 mg; on leitav maavitsa perekonna taimedest (Solanaceae), eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist, rohelisest piprast ning kokapõõsa lehtedest)
Kokaiin (C₁₇H₂₁NO₄; saadakse kokapõõsa lehtedest; toimid kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde)
Kofeiin (taimedes mõjub kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad; leidub kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos)
Kuraare
Atropiin (C₁₇H₂₃NO₃; saadakse karumustikast ehk belladonnast; atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille; nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina (bella donna 'kena daam'); väga mürgine)
Hiniin
Morfium (C₁₇H₁₉NO₃; nimi tuleb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest; meditsiinis kasutatav valuvaigistina; suured kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs); kergesti tekib sõltuvus)
Heroiin
Kodeiin
Solaniin (C₄₅H₇₃NO₁₅; põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid)
Hüostsüamiin (väga mürgine, koera-pöörirohule omane, keemiliselt lähedane atropiinile)
Akoniitiin (C₃₄H₄₇NO₁₁; sisaldub käokinga (Aconitum) liikides; inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist))
jne... (jeroiin, protoveratrin, tšakoniin, koniin [24], skopolamiin, teofelliin, teobromiin, efedriin [25], meskaliin, lobeliin, hüdriin, anabasiin, papaveriin [26] jt.)

Allotroopia

Allotroopia on kui üks element esineb mitme lihtainena. Vastavad lihtained nimetatakse allotroobideks e. allotroopseteks teisenditeks.

Põhjused:

Erinev arv aatomeid molekulis. Näiteks hapnik (O₂) ja osoon (O₃).
Erinev aine ehitus. Näiteks teemant ja grafiit koosnevad mõlemad 100% süsinikust aga ainete omadused erinevad väga suurel määral kuna süsinikuaatomid on ainetes erinevalt paigutatud.