Lulu

Tere tulemast Vikipeediasse! - Ahsoous 14:32, 15 Jan 2005 (UTC)

Hiina nimedest, muusikateooriast jmt

Hoi.

Arutelud muutuvad palju selgemaks, kui oma jutu lõpus kirjutad kas kaks korda - ja neli korda ~ või siis vajutad "Redigeerimisel on..." kastikese ylaserval paremalt teist ruudukest (selle peale on joonistatud sigrimigri, mis peab meenutama allkirja). Mõlemal juhul kirjutab systeem ise sinu allkirja ja kellaaja.

Lao-zi&Co puhul on sul suuresti õigus. Ehkki see kõik on muidugi vaieldav; seoses yhe leksikoni tõlkimisega konsulteerin lähiajal paari autoriteediga hiina, hindi, araabia ja heebrea nimede asjus. Aga eks kirjuta oma äranägemise järgi ja kui kellelegi ei meeldi, tõstab teise kohta. Kõik nimekujud (nii korrektsed, ajaloolised kui muidu varemkasutatud) oleks niikuinii ilus artiklis ära mainida.

Artikli redigeerimiseks ei pea sappa võtma. Hakka pihta ja redigeeri. :) --Oop 20:09, 15 Jan 2005 (UTC)

Annaksin siiski nõu: hiina nimede ja toorlaenude puhul tuleks siiski üldjuhul kasutada pinyin'i, nimede puhul järgida üldjuhul EE-d. Inglise keeles on olemas ka teine traditsioon, aga eesti keeles pole seda mõtet järgida (välja arvatud Taiwani nimede puhul). Tao puhul on kaks varianti: eesti sõna "tao" (või "kulg") või toorlaen dao (pinyin). Vähemalt nii me oleme seni teinud. Kui Sul on vastuväiteid, siis diskuteerime. Andres 20:24, 15 Jan 2005 (UTC)

Au ja kiitus Maailmareligiooni eest. Neid Leoni hunnikuid on siin kõik kohad täis, aga keegi ei julge kallale minna. Esiteks haiseb ja teiseks võib seal seedimata jäätmeid olla, mis tuleks välja noppida... Väga tubli, ausalt. --Oop 09:47, 29 Jan 2005 (UTC)

---

Oleme seni kasutanud märkide „ ja ” asemel lihtsalt " (Shift+2). - Urmas 20:06, 31 Jan 2005 (UTC)

---

Mulle isiklikult tunduks loomulikum kirjutada "muusikateooria" kokku. Praegune kategoorianimi tekitab mulje, nagu oleks keegi Muusika teinud oma teooria (vrdl: Einsteini teooria, Newtoni teooria, Schönbergi muusikateooria). Mh? --Oop 12:59, 11 Feb 2005 (UTC)

eh, võib nii ja naa... arvan, et võiks jääda nagu on praegu... vrd: poliitika teooria, majandusteooria, kultuuriteooria vs kultuuri teooria, jne... kasutatakse nii ja naamoodi... pole vist eriline probleem --Lulu 13:10, 11 Feb 2005 (UTC)

Juba panin kokku. Põhimõtteliselt võib ka lahku kirjutada, kuid kaugelt levinum ja minu meelest ka keeleliselt parem on kokku kirjutada. Andres 14:23, 11 Feb 2005 (UTC)

---

"...intervall helide vahel KOMA mis on..." Ma olen neid nyydseks oma kaksteist tykki pannud. Jätka nyyd ise, mul on komad otsas. ;) --Oop 19:52, 11 Feb 2005 (UTC)

---

Kui teinekord jälle ütleb, et seda lehekülge pole, siis ära usu ja oota mõni aeg. Ker tuleb 20. veebruari paiku tagasi, võib-olla tema oskab kordumistega midagi ette võtta. Andres 15:04, 15 Feb 2005 (UTC)

Vastasin Andrese aruteluküljel. --Ker 13:52, 24 Feb 2005 (UTC)

---

Minu arust on mugavam artiklivisandeid mitte yhte jorru kleepida, vaid teha neile oma lehekesed kujul "Kasutaja:XXX/leheke" ning (soovi korral) riputada oma lehele link. Näide: Kasutaja:Oop viitab Kasutaja:Oop/Humanitaarteadused. Ei ole kohustuslik, aga endal on justkui mugavam. :) --Oop 15:32, 17 Feb 2005 (UTC)

---

Pakkusin Sind administraatoriks. Palun teata leheküljel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas oled nõus. Andres 19:25, 22 Mar 2005 (UTC)

Oled nüüd administraator. Andres 12:11, 27 Mar 2005 (UTC)

---

Lingid inglie wikisse

Tere! Vaatan et oled lisanud Vandenõuteooria artiklisse linke inglise wikisse. Neis linkides oleks hea ära märkida et need lähevad inglise (keelsesse) vikisse, sest praegu jääb mulje nagu oleks need samasugused lingid nagu iga teine link artikli tekstis (välja arvatud see väike ikoon lingi järel, milles ei saa kindel olla et lugeja alati mõistab mida see täpselt tähendab). Et kui selliseid linke kasutada teksti sees, ja muidu ka, siis ehk kirjutada need stiilis "Vaata lähemalt inglise vikipeediast" või "Lähemalt võib lugeda inglise vikipeediast" või midagi sellist. Niimoodi ei tule lugejale üllatusena ingliskeelne tekst või kui lugeja ei oska inglise keelt siis jääb ära tühi vaev leheküljele minemisel --TarmoK 19:57, 29 mai 2005 (UTC)

Minu meelest poleks üldse tarvis selliseid linke teha. Tuleb teha eestikeelsed artiklid. Andres 20:40, 29 mai 2005 (UTC)

Nõus. Tegin lisamärkused keele kohta juurde. Aga see võtab aega veel, et igaühest eraldi artikkel teha. Praegu on kõik need teooriad koos ühes artiklis, seepärast ka lingid selliselt. --Lulu 20:43, 29 mai 2005 (UTC)

---

• Aitäh nõuannete eest!--Fridolins 17:09, 13 august 2005 (UTC)

---

Piibli tekst Vikipeediasse?

Kas Sul on midagi selliste artiklite vastu, kus oleks ära toodud Piibli peatüki siselinkidega tekst koos ülevaatega kommentaaridest ja tõlgendustest ning konkordantsidega? Andres 6. september 2005, kell 09.16 (UTC)

Hm. Millest selline kysimus? -- Yldiselt, jah, ega mulle eriti ei meeldi pikad tekstid artiklitena (seadused, klassikute teosed, Sinu enda tõlgitud Aquino Thomas jne). Piibel on jälle nagu veidi teine asi. Ega ammendavat ylevaadet kommentaaridest ja tõlgendustest nagunii pole meil võimalik teha. (Uku Masingu doktoritöö "Prohvet Obadja" raamatu kohta hõlmas ligi 1000 lk kommentaare ja viiteid, kusjuures see Piibli raamat ise mahub ära yhele lehekyljele, näiteks.) Teine asi: see Piibli tekst, mida meie kasutame, on nagunii tõlge. Vaja oleks sel puhul ka vana-heebrea ja vana-kreeka originaal kõrvale panna, sest kommentaarid ja tõlgendused tegelevad enamasti just originaaliga. Uue Testamendi kohta on olemas väga hea kommenteeritud väljaanne eesti keeles. Mõtled midagi taolist? Ainult et me ei saa seda väljaannet ju siia ymber kopeerida: tõlge ja kommentaarid on autoriõigusega kaitstud ju. Hakata ise ratast leiutama ja ise oma tarkuste ja siit-sealt kokkuotsitud teadmiste põhjal kommenteerima... Heh, ei tahaks nagu. Jätaks väga nadi mulje asjatundjatele ja viiks Vikipeedia autoriteedi (nii palju kui seda yldse on) kohe allapoole. Piibli tekst on ju yks maailmas põhjalikumalt läbitöötatud tekste arvatavasti yldse. Ja selle teksti uuringud jätkuvad pidevalt. -- Teisest kyljest, Wiki vahenditega kogu eestikeelse Piibli kõik raamatud peatykkide kaupa artikliteks teha, siselinkidega ja konkordantsiga varustada... on muidugi kiusatus. -- Tekib kysimus ka, kas me hakkame konkureerima Eesti Piibliseltsi netipiibliga? Tõsi, seal ei ole praegu konkordantsi ega siselinke, aga see sait on copyright kaitse all. Olen teinud meie artiklitest piiblitsitaatide või viidete puhul linke sinna, nagu oled vist märganud. Kahjuks saab seal praegu viidata ainult peatykile tervikuna, mitte lõigule või sõnale-lausele. Aga asjaks seegi. Millegipärast arvan, et Eesti Piibliselts tegeleb selle netipiibliga edasi ning lisab edaspidi ka konkordantsi ja/või siselingid. -- Nii et kui otse vastata, siis ma ei ole poolt, aga ka mitte otseselt vastu. Igal juhul peaks sellest rohkem aru pidama, enne kui midagi systemaatiliselt tegema hakata. Kysimus on keeruline ja mitme otsaga. --Lulu 6. september 2005, kell 10.20 (UTC)

No peame siis aru. Aga palun ära asenda siselinke välislinkidega. Välislingid ei tohi teksti sees olla. Need peavad olema eraldi, et nad siselinkidega segi ei läheks. Las asi jääb seni, kuni asi on selge on. ~

Mis puutub autoriõigusesse, siis kirjutasin Eesti Piibliseltsile 1. jaanuaril 2005. Kirja tekst on kuskil aruteluleheküljel ära toodud (ei mäleta enam, kus, aga selle leiab üles). Mingit vastust ma sealt ei ole saanud. Ma ei tea, milles on põhjus, kas kiri ei jõudnud kohale või nad lihtsalt ei vastanud. Võib-olla prooviks keegi teine neile kirjutada.

Konkordantsidele küll minu teada mingit autoriõigust ei ole.

Ei tea midagi. See on osa toimetamisetööst, siiski. Muide, konkordantside tekkimine/tekitamine ja nende ajalugu on äärmiselt huvitav teema. Nendel on palju variante. Vahepeal mindi nendega liiale, siis tõmmati koomale. Mõned väljaanded on neist taas loobunud. Algselt oli neid vaja UT ja VT vahele, kui UT-s esines mõni viide "kirjakohale". (Peamiselt teoloogilistel kaalutlustel, et näidata UT järjepidevust ja seost VT-ga.) Aga siis hakati neid ristviiteid yha rohkem laduma, ka lausa kahtlastesse kohtadesse, lohakalt toimetades -- näiteks ainult yhepoolsetena, st viidatavas kirjakohas polnud tagasiviidet, vaid uued viited veel kaugemale algsest lähtekohast, jne. Vist lausa tehakse vahet "rahvapiibli konkordantsil" ja "teaduslikul konkordantsil". Aga see selleks. --Lulu 7. september 2005, kell 09.04 (UTC)

Kui me kord konkordantsideni jõuame, siis me loomulikult ei kirjuta lihtsalt maha, vaid mõtleme läbi, kuidas ja mis põhimõtetel me nad esitame. Andres 7. september 2005, kell 13.04 (UTC)

Pane tähele, ma ei räägi mitte kommentaaridest, vaid ülevaatest kommentaaridest. See tähendab, mitte mingi seisukoha esitamisest, vaid seisukohtade kirjeldamiseks.

Minu meelest on täiesti loomulik, et me viki vahendeid kasutame selleks, milleks neid kasutada saab.

... ja ei kasuta neid seal, kus see pole otstarbekas. Kas nii? Viki ei ole universaalne rohi kõigi haiguste vastu -- sellist rohtu pole olemas. Teatud asjade jaoks ta sobib, teatud asjade jaoks on teised vahendid. Kuidas seda veel ytelda? --- Viki on mõnes mõttes anarhia või avaraim demokraatia. Mis yhtlasi tähendab ka seda, et kuitahes targa, teadusliku, adekvaatse, põhjendatud, viimistletud (jne) käsitluse võib iga mats igal hetkel ära muuta, sest "tema teada see asi nyyd kyll niimoodi ei ole". --- Me oleme pidanud taluma Leon/Atsi tegevust. Taolisi "mõtlejaid" on aga tuhandeid. --- Iga Vikipeedia on alati veidi rumalam kui samas kultuuriruumis asuvad professionaalid. --- Kui tahta teha kõrgel professionaalsel tasemel entsyklopeediat, siis selleks Wiki formaat ei sobi, kuna puudub lõplik usaldusväärsus, puudub vastutus. Anarhia jääb alati sisse. --Lulu 7. september 2005, kell 08.49 (UTC)

Nõus, probleem on olemas. Aga mida rohkem inimesi Vikipeediat omaks tunnistab, seda kiiremini iga juhuslik jama Vikipeediast kaob. See probleem puudutab ju kogu Vikipeedia materjali. Andres 7. september 2005, kell 13.04 (UTC)

Miks Sulle ei meeldi pikad tekstid artiklitena?

Oletame, et me ei saa mingil teemal kirjutada ammendavalt. Kas see tähendab, et jätame üldse kirjutamata? Või siiski teeme, mida suudame?

Artikkel ja allikatekst on kaks iseasja. Artikkel võib muidugi olla kuitahes pikk, kui ta on hästi liigendatud ja otstarbekalt yles ehitatud. Teine asi on mahukas allikatekst. Selliste tekstide koht on vikitekstides (vikiraamatukogus), kuhu saab ju artiklist alati viidata. Kui on vaja täpsemalt viidata, siis saab seal tekstides ju teha vajalikke alajaotusi. -- Ma ei kujuta hästi ette, et näiteks artiklit "Tõde ja õigus" või "Kuritöö ja karistus" saaks ammendavalt kirjutada ainult siis, kui kogu teos on samas artiklis esitatud. Sama asi on Piibli raamatutega. --Lulu 7. september 2005, kell 08.31 (UTC)

Olen nõus, et pikad ilukirjandustekstid peaksid olema Vikitekstides, soovitatavalt peatükkide kaupa, et oleks parem viidata. Ilukirjandustekstide puhul ei ole erilist vajadust siselinkide järele. Muidugi tekib ka kommenteerimisvajadus, aga eks hiljem näe, kuidas seda täpselt teha. Piiblitekstide ja filosoofiliste tekstide jms tekstide puhul on minu meelest asi teisiti. Andres 7. september 2005, kell 08.39 (UTC)

Aga Piibel on ju jaotatud lühikesteks peatükkideks. Artiklid on ju mõeldud peatükkide kaupa. Andres 7. september 2005, kell 08.39 (UTC)

Põhimõtteliselt oleks muidugi tarvis ka algteksti. Lahendusena näen seda, et me kirjutaksime mitmel süvenemiseastmel. Allpool, sügavamal, oleks teaduslik käsitlus. (See puudutab mis tahes teemat.)

Andres 6. september 2005, kell 13.28 (UTC)

Vikipeedia tulevikust

Ah jaa, veel üks asi. Arvan, et teatud aja pärast on just Vikipeedia juhtiv ja tsentraalne projekt, mille kohta teised ütlevad: kas on mõtet hakata Vikipeediaga konkureerima. Andres 6. september 2005, kell 13.30 (UTC)

Jah, ma tean Sinu mõtteid selles suhtes. Ise olen märksa skeptilisem. Kaks asja, mis mind selles suhtes kahtlema panevad. Esiteks, on meid siin, hoolimata (vist) ligi 2-aastasest Vikipeedia eksisteerimisest, ikkagi väga vähe, lausa naeruväärselt vähe. Kymmekond aktiivset inimest ei saa kuidagi teha juhtivat ja tsentraalset projekti. Kunagi tõin kuskil esile statistika: artiklite arvu ja registreeritud kasutajate arvu suhe. Meie oma oli ingliskeelsest Wikist ligi 100 korda viletsam. Teiseks, Wiki formaat juba iseenesest ei sobi paljudele materjalidele. Ma ei jõudnud seda nimetada siis, kui käis arutelu seaduste tekstide kohta. Aga kui seaduste tekstid või muud olulised ja tundlikud tekstid ja materjalid Wiki formaati panna, kus igayks neid igal ajal muuta ja teisendada saab, siis need materjalid ei saa ju kuidagi olla usaldusväärsed. Variant, et sajad kasutajad hoiavad siukstel asjadel silma peal, ei ole kindlasti lahendus. Ja ega ka artiklite lukustamine poleks lahendus: see ei sobiks kokku juba Wiki formaadi ideoloogiaga. --Lulu 6. september 2005, kell 19.13 (UTC)

Loomulikult on siin tarvis usku. Arvan isegi, et Vikipeedia väljavaated olenevad suurelt osalt sellest, kui palju meil usku on. Kui kirjutajal usku ei ole, siis ta ei võta suurelt ette. Aga mida suuremalt ette võetakse, seda rohkem hakkavad asjasse uskuma väljastpoolt tulijad. Inglise viki ei ole veel jõudnud selle murdepunktini, kus kirjutajate seas hakkavad tooni andma tõelised asjatundjad. Niipea aga, kui see juhtub inglise vikiga, avaldab see otsest mõju ka teiste vikide prestiižile. Ka eesti vikis saabub murrang arvatavasti järsku. Minu meelest on nii, et kui kas või mingid üksikud kohad on tõesti hästi kirjutatud, siis see tõmbab varem või hiljem ligi häid kirjutajaid. Niiviisi on kasv lõppkokkuvõttes eksponentsiaalne. Arvan, et statistika tegemiseks on veel vara. Me oleme lihtsalt pioneerid ja visionäärid. Meie ülesanne on asja nii kaua vedada, kui sisenevad need, kelle jaoks vikipeedia ei ole enam hullumeelsus, vaid enesestmõistetavus, ilma milleta ei ole teadmiste kogumine mõeldav.

Arvan, et ette karta usaldusväärsuse pärast pole tarvis. Küll me midagi välja mõtleme, ja kindlasti tehakse suur osa nendest leiutistest juba "vanemate vendade" juures ära. Andres 6. september 2005, kell 20.53 (UTC)

Minugi arvates ei ole mõtet artikleid tsitaadilohedega kunstlikult paisutada. Selliste asjade koht on Vikiraamatukogus ja sinna saab siis ka linkida. Veel vähem on aga mõtet mingit ametlikku või erialast (nt tõlkepiibliga) saiti kopeerida. Usaldusväärsusele ja soliidsusele lisab pigem just systeemsus ja originaalse kontendi tootmine. Siin on kõige olulisem systeemne arendamne valdkondade kaupa, et teatud asjade vastu huvi tundvad inimesed võiksid olla kindlad: kui ma sedasorti kraamist huvitun, on olemas yks kindel, usaldusväärne ja kasutuskõlbulikus eestikeelses terminoloogias koht, mida kõlbab ka alati kartmatult tsiteerida. Seaduste ja piibli kopeerimine seda ei anna, kyll aga võiks alustada konkreetsete valdkondade artiklite täiskirjutamisest yldise lugejahuvi järjekorras. Nt. Eesti asjad (kultuur, kirjandus, poliitika, ajalugu, geograafia, loomastik-taimestik) ennekõike, sest neid pole kuskil mujal systeemselt esitatud ja seda ala ei kata ka inglisViki mingil juhul enne meid. --Oop 6. september 2005, kell 23.48 (UTC)

Olen nõus, et tekstiprojektid oleks tavapärase entsüklopeedia edasiarendus ja nendest ei pea alustama. Teine asi on aga artiklite kirjutamine algusest peale selle perspektiiviga, et tekstiprojektid tulevad.

Minu meelest on põhjusi, miks Vikitekstid igasuguste tekstide jaoks ei kõlba. Esiteks on teatud laadi tekstide puhul suur vajadus siselinkide järele. Vikitekstid eraldi teeksid linkimise tarbetult keeruliseks. Aitab juba sellestki, kui Vikisõnaraamat eraldi on, mis on tegelikult integreerituse seisukohalt samuti tülikas, aga vikipeedia ja vikisõnaraamatu formaadi kokkupanemine ei ole hästi mõeldav, erinevalt tekstidest. Teiseks on näiteks tõlgete puhul ju loomulik, et neid kollektiivselt viimistletakse, Vikitekstidesse aga pannakse valmis tekste, mida ei tohi muuta. Kolmandaks moodustab tekst teatud valdkondades teadmise orgaanilise osa.

Mis puudutab tsiteerimist, siis minu arvates teatud juhtudel on see parim asi, mida teha saab. Näiteks Piibli ümberjutustamisel riskime kohe sõnumi moonutamisega. Võib muidugi vajaduse korral lisada kokkuvõtte. Kui on juttu hämaravõitu ajaloolistest seikadest, siis ei pääse ju samuti mööda olemasolevate alikate tsiteerimisest.

Juhuks kui liigne üksikasjalikkus, pakun välja artiklite mitmetasandilise ülesehituse, mis ju mingil määral toimib praegugi. Ülalpool on kokkuvõtlikum esitus, sealt läheb link allpool asuvale üksikasjalikumale esitusele.

Eesti-materjali korrastamine ja arendamine võiks küll praegu olla kollektiivne projekt, kusjuures alustada tuleks artikli Eesti korrastamiseks. (Aga just Eesti asjades on Vikipeedial raske pakkuda materjali, mida eesti keeles mujal ei ole. Muidugi aga saab ta olla koht, kus info esitatakse kogutud ja korrastatud kujul.) Siim on geoloogia alal head tööd teinud ja tõenäoliselt saabki Vikipeedia varsti just geoloogia alal kõige usaldatavamaks eestikeelseks materjaliks. Aga vikipeediat ei saa teha käsu korras. Me ei pääse mööda sellest, et igaüks teeb ikkagi eelkõige seda, mis talle meeldib. Igatahes läheb selleni, et eesti vikipeedial oleks lugeja jaoks tõsine väärtus, ikka mitu ja mitu aastat aega.

Minu meelest ei saa lähtuda sellest, et selleks, et inimesi juurde tuleks, peab süsteem olema lõpuni arendatud. Arvan, et on tähtis konkreetsetest kohtadest võimalikult sügavuti haarata, et lugejal tekiks perspektiivitunne. See võiks teda innustada kaasa lööma. Andres 7. september 2005, kell 05.59 (UTC)

See jutt Vikipeediast tuleks minu meelest tõsta "Üldise arutelu" alla. Vikipeedia eksponentsiaalse kasvu suhtes olen ma suhteliselt skeptiline. Esiteks paneb sellele piiri eestlaste arv, kes suudaksid entsüklopeediat koostada ja see ei ole just liiga suur. Andres arvab, et varsti tulevad siia tõelised asjatundjad, aga kustkohast nad tulevad? Olen üritanud siia kirjutada vulkaanidest, ma tean, et mu teadmised sellest teemast on suht nigelad, aga ega Eestist palju paremat ka võtta pole. Eestlastest vulkanoloogide arv on lihtsalt sulaselge null. Kasutajate lisandumisele paneb piiri ka see, et mida enam Vikipeedia areneb, seda paremaks ja suuremaks (vähemalt mahult, aga loodetavasti ka kvaliteedilt) ta artiklid lähevad. See aga tähendab seda, et nende inimeste ring, kes omavad entsüklopeedilisi teadmisi, mida Vikipeedial veel ei ole, aheneb pidevalt. Pealegi ei saa me loota sellele, et kõik Eesti suurvaimud leiavad aega, et tasuta Vikipeedia heaks töötada. Sellele vaatamata ei pea ma asja mõttetuks, muidu ma ju siin ei oleks. Vikipeedial on palju häid omadusi. Ta on tasuta, ta võib põhimõtteliselt olla ajakohane, maht ei ole piiratud, on internetis kättesaadav, saab kaasata palju inimesi, on kirjutajale arendav jne. Vikipeedia peamine hea omadus on see, et ta on kiire teadmisteallikas. Aga igal asjal on paraku kaks otsa. Samuti võib tuua välja negatiivseid külgi. Vandaalidele ligipääsetav, Leonisuguste krattide poolt haavatav, artiklid ei pruugi olla kvaliteetsed, artiklite tase on ebaühtlane, erinevad valdkonnad on erinevalt kaetud jne. Probleemiks on ka see, et Vikipeedia kogukamaks muutumisega hakkab kannatama süsteemsus, sest ükski inimene ei suuda enam kogu projektil silma peal hoida. Seda on inglise wiki pealt hästi näha. Sealne geoloogia on küll eestikeelsest mahukam, aga mitte kvaliteetsem ja kindlasti mitte süsteemsem. See peaks olema üsna murettekitav, sest see, mis inglise wiki on täna, on eesti viki tulevikus. Siim 7. september 2005, kell 20.26 (UTC)

Isegi juhul kui Eestis pole kedagi, kes oskaks vulkaanidest oluliselt paremini kirjutada kui Siim, jääb kirjutatu ikkagi parimaks, mis Eesti keeles võtta on. Peale selle on tulevikus võimalik eesti keelde tõlkida teiste vikide materjali, mis sinna tekib siis, kui asjatundjad on sekkunud. Igatahes on ka tulevikus olemas keegi, kes eestlastele vulkanoloogiat õpetab ja seda ala kõige paremini tunneb. Mida suuremaks muutub vikipeedia ilmne väärtus ja prestiiž, seda suuremaks muutub motivatsioon siia tasuta kirjutada.

Minu meelest võib eesti vikipeedias julgelt kasutada materjali, mida väljaspool Eestit on juba kogunenud. Ei ole päris nii, et kogu info tuleb algusest peale terahaaval kokku kanda ja ise üldistada. Kui kellelgi on mingi asja vastu huvi, siis ta ka materjali kogub ning võib selle siia paigutada.

Arvan, et süsteemsuse saavutamine ei ole nii suur probleem, sest tundub, et pooltele toimetajatele meeldib just süsteemsuse kallal nokitseda. Geoloogia tundub olevat ka inglise vikis praegu veel liiga perifeerne valdkond. Peale selle, kõige kiiremini ja paremini kipuvad arenema kõige kesksemad, kõige üldhuvitavamad valdkonnad (meie viki pole sellesse faasi veel jõudnud). Seetõttu võib arvata, et mittesüsteemsus nihkub järjest enam äärte poole, kesksemad valdkonnad saavutavad kõige kiiremini süsteemsuse. Ka teised vikipeedia halvad küljed ei kao muidugi ära, kuid ka kahju, mis nendest tuleneb, muutub keskmes minimaalseks (sest seal saadakse rutyu ja kambaga jaole) ning nihkub äärte poole. Arvan ka, et kui igal konkreetsel artiklil mõni asjatundja, kes ka Vikipeedia põhimõtteid taipab, silma peal peab, siis on ka süsteemsus tagatud.

Arvan, et Eestis on keskmisest rohkem entsüklopeediahuvilisi. Teatud hetkest alates ei ole enam kuigi tähtis, mis vormis keegi oma teadmiseraasukese lisab, sest meil jätkub jõudu see kohe korrektselt integreerida, vähemalt kesksetes valdkondades. Praegu see veel nii ei ole. Andres 8. september 2005, kell 05.11 (UTC)

Välislingid teksti sees?

Vastan järkjärgult. Hetkel aga tahan kysida, miks välislingid ei tohi olla teksti sees? Teistes Wikides seda ju tehakse. Ja sellist reeglit pole ma ka kuskil näinud, et oleks keelatud. Saan aru, et on hea, kui välislingid on eraldi loendis, aga need välislingid on kogu artikli jaoks. Tihti on aga teksti sees just sobiv koht, kus võiks viide olla mõnele võrgus olevale materjalile (pildile, tekstile vms), miks mitte sinna välislink panna? Kujunduse poolest on ta ju siselingist erinev ja kui keegi selle peale ka eksikombel peaks klõpsama, saab alati "back" nupuga tagasi ju. (Back nupu õpib iga internetikasutaja esimese asjana ära.) --Lulu 6. september 2005, kell 18.30 (UTC)

Just sellepärast, et välislingid ei tohi olla teksti sees, nad ju ongi eraldi rubriik. Põhjuseks on see, et peab olema selgelt eristatav, millal loetakse vikipeediat, millal mitte. Eriti algajate lugejate jaoks ei ole see sugugi enesestmõistetav. Välislingid on vormistatud üsna sarnaselt sinistele siselinkidele. Minu meelest on see igal pool reeglites sees. Aga reeglitest ei peeta ju alati kinni. On võimalik teha ka alajaotuse juurde välislinke. Inglise viki vastavad põhimõtted on kirjas [:en:Wikipedia:External_link siin]. Seal on ka kirjas, kuidas vajaduse korral teksti sees viidata. Arvan, et me võiksime samu põhimõtteid järgida. Üldpõhimõte on see, et siselingid on eelistatavad välislinkidele. Andres 6. september 2005, kell 20.53 (UTC)

Gregoriuse kalender

Mai oli aasta viies kuu Eestis ka siis, kui meil Gregoriuse kalender ei kehtinud, st ka nt tsaariajal. Pigem on mõistlik kirjutada "Gregoriuse kalendri" asemel midagi läänelikust ajaarvamisest või kalendrist (ei oska hetkel korrektset/head sõnastust pakkuda). Eristada tuleb ju meie praegust kuudelugemist kunagisest Rooma riigis kehtinust, kus aasta algas kevadel, ja araablaste kuukalendrist. - Urmas 24. september 2005, kell 08.02 (UTC)

Tundub, et kuid ei saagi hästi defineerida selle kaudu, mitmes kuu ta on. Kuu jääb ju samaks ka siis, kui aasta algust nihutatakse, ja Juliuse kalendris on needsamad kuud, mille nime, tõsi küll, on muudetud. Me saame kuud järjekorranumbri järgi määratleda ainult siis, kui võtame aluseks meil ja praegu kehtiva kalendri. Aga kuidas seda "meil ja praegu" sõnastada? Andres 24. september 2005, kell 08.18 (UTC)

Sõnastada ikka nii nagu alati: Gregoriuse kalender. See on selle "meil ja praegu" või "lääneliku ajaarvamise" systeemi yldtunnustatud nimetus. Mis selles siis imelikku on või mis nime talle veel välja mõtelda? Asjaolu, et ka Juliuse kalendris oli aasta kuudel sama järjekord, on teine teema. --Lulu 24. september 2005, kell 08.42 (UTC)

Põhimõtteliselt on see sõnastus ju õige, kuid sellest võib jääda mulje, nagu oleks jaanuar olemas ainult Gregoriuse kalendris. Andres 24. september 2005, kell 08.47 (UTC)

Kui Juliuse kalender kasutusele võeti, siis määrati kohe jaanuar aasta esimeseks kuuks. Aga keskajal enamikus Euroopa maades ei olnud jaanuar aasta esimene kuu, ja Gregoriuse kalendri kehtestamisel määrati jaanuar jälle esimeseks kuuks sellepärast, et mõnel maal ta seda juba oli. Jaanuar oli olemas ka Juliuse kalendrile eelnenud vanarooma kalendris.

Võib-olla alustada nii: jaanuar on vanarooma kalendrist pärinev kuu, tänapäeva lääne kalendris aasta esimene kuu. Andres 24. september 2005, kell 09.00 (UTC)

Ei tea... Kõikide kuude artiklis on teises lõigus räägitud vastava kuu nime päritolust (enamasti vanarooma kalendrist). Arvan, et selline info võikski seal olla, kus ta praegu on. Sinna võib muidugi ka lisada info Juliuse kalendri kohta vms. Ei soovitaks kasutada kuude artiklite alguses kohe selliseid moodustisi nagu "tänapäeva lääne kalender" vms. Sellest aga võiks ja peakski rääkima artiklis kalender või Gregoriuse kalender. --Lulu 24. september 2005, kell 09.21 (UTC)

Minu meelest oli parem isegi varasem sõnastus, kus öeldi lihtsalt "aasta esimene kuu". Seda saab mõista nii, et iseenesestmõistetav on lihtsalt ära jäetud. Aga kui kirjutada "Gregoriuse kalender", siis tekib eelkõige vastandus Juliuse kalendriga, mis pole siin üldse asjakohane.

Rääkida ei tule mitte ainult nime päritolust, vaid ka kuu enda päritolust. Kui jätta "Gregoriuse kalender" algusest ära, siis ei tohiks ju ka midagi katki olla, kui allpool on asjast juttu. Andres 24. september 2005, kell 09.53 (UTC)

Kas piisaks sõnadest 'lääne kalendris' (kui 'lääne' all pidada silmas euroopalikku kultuuriruumi) ja 'lääne' linkida kohe artiklile "Euroopa tsivilisatsioon", "Lääne tsivilisatsioon", "Lääne kultuur" (või kuidas selle artikli nimi ongi/peaks olema). Sest lääne kultuuris pole ju teist kalendrit kasutatud (kui prantslaste revolutsioonilisest mitte rääkida). Kogu lääne kultuuri ruumis ja jooksul on kehtinud sama kuude jaotus ja aasta alguse arvestamine. (Ms kuidas oli lugu kuude arvestamisega Venemaal enne Peeter I-st; aastad käisid neil ju maailma loomisest.) - Urmas 24. september 2005, kell 09.28 (UTC)

Ei. Jaanuar on pärit vanarooma kalendrist. Ja tolleski kalendris oli algul 10 kuud, jaanuar ja veebruar lisati 7. sajandil eKr. Samal ajal oli Kreekas teised kalendrid, kus olid hoopis teised kuud. Need kuuluvad ju samuti lääne kultuuriruumi. Kuude jaotus on küll Rooma-järgses Euroopas sama, sest Nikaia kirikukogu (325) võttis kasutusele Juliuse kalendri, kuid aasta algus siiski kõikjal ei olnud 1. jaanuar. Venemaal algas aasta 1. septembril. Lääne-Euroopas paljudes maades 25. detsembril. Oli ka teisi aasta alguse päevi. Andres 24. september 2005, kell 09.53 (UTC)

Kardan, et sõnadest "lääne kalender" lingiga "Euroopa tsivilisatsioonile" ei piisa. Läheb veelgi segasemaks. Keskajal kasutati sellessamas Euroopas paljusid ajaarvamise systeeme ja kalendreid. Ei Juliuse ega Gregoriuse kalender kehtestunud yleyldistena ja kohe ju. Pealegi, "lääne kultuur" on liiga veniv mõiste, et seda kuude artiklis definitsiooni juures kasutada. --- Aga jah, ma ei näe praegu probleemi yldse. See, et "jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene kuu", peaks ju olema täiesti arusaadav määratlus vastava artikli alguses.

Tsivilisatsiooniga selge.

"Gregoriuse kalendri" võiks siis ära jätta. Kui ta alles jääb tekib küsimus "Aga kuidas oli enne?" või "Kas siis enne ei olnudki?" St mis oli Eestis 20. sajandi alguses. Kui meil Eestis oleks G. kalender kasutusel nt 16. sajandist, sellist küsimust vast ei tekiks, kuid kalendrimuutus (mis aasta algust ju ei muutnud) oli meil ju üsnagi hiljuti. - Urmas 24. september 2005, kell 10.23 (UTC)

Ma jätaksin ka ära. Andres 24. september 2005, kell 10.25 (UTC)

Nuh, kuidas tahate. Lisasin sõnakese "Gregoriuse kalendri" vaid artiklitele jaanuarist maini ... sealt edasi oli see sõnakene juba enne olemas. Minu meelest normaalne. Aga kui arvate, et tekitab segadust lugejates, nuh, mis seal ikka. --- Ise arvan, et me ei peaks orienteeruma nii rumalatele lugejatele, kes näiteks ei tea, et kalendreid on on olemas rohkem kui kaks ainult. --Lulu 24. september 2005, kell 10.38 (UTC)

Üks asi on see et teada et on olemas erinevad kalendrid, teine asi on see kas mina lugejana näiteks oskan nende erinevust seletada. Lihtsus ei pea tähendama rumalust ju. On üks asi teada et asi on olemas, teine teada mis see täpselt on.

Avalause peaks minu arust olema väga lihtne ja konkreetne ja kõik lisa informatsioon, tulgu järgnevates lausetes, lõikudes. ... Minu arust oleks hea lähenemine avalausete kirjutamisel, endalt küsida: "kas vanaema saab sellest aru?". :o) Mujalgi on jäänud need avalused silma oma keerukusega, näiteks isikute puhul kellel on erinevad nimed olnud. Avalause on pikk ja lohisev enne kui jõuab kusagil kolmandal real selleni et kellega tegu on. --TarmoK 24. september 2005, kell 12.36 (UTC)

Jah, see oleks hea, kuid seda on väga raske saavutada, sest sõnastus peab olema ka korrektne. Andres 24. september 2005, kell 12.54 (UTC)

Sotsialistlik realism

• Tervitused! Kuule, see lause ei kannata küll mingisugust kriitikat: "Sotsialistlik realism oli Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides ainus lubatud kunstivool." Äkki viitsid ise ära parandada?

Nõukogude aja eesti kunst on just väga rikas erinevate voolude poolest, kaasa arvatud sürrealism, punk, dada, superrealism (Miljard Kilk) jne. Ja kunstnikud rääkisid sellest täiesti avalikult Sirbis, Nooruses jm. avaldatud intervjuudes ja korraldasid avalikke näitusi (näiteks sürrealistid Tantsutares {praeguse Lauluväljaku territooriumil}). Tervitades,--Kärnkonn 2. detsember 2005, kell 11.43 (UTC)

Minu teada oli niisugune doktriin, et sotsialistlik realism on nii kõikehõlmav, et selle alla mahuvad praktiliselt igasugused stiilid. Andres 2. detsember 2005, kell 11.50 (UTC)

Võib-olla mingi tšinovnik kuskil artiklis nii väitiski. Aga selles mõttes vaidlen vastu, et tegelikus elus ei olnud mitte mingisugust surve avaldamist isegi väga radikaalseid voole harrastavatele kunstnikele. Tuletage meelde kõikvõimalikke performance'e, fotonäitusi porno piiril olevate erootiliste aktifotodega (Kalju Suur, Peeter Tooming) jne.--Kärnkonn 2. detsember 2005, kell 12.04 (UTC)

Jah. See surve hakkas kaduma kuuekümnendatel aastatel. Andres 2. detsember 2005, kell 12.26 (UTC)

Lulu ja Andres, vabandust, et tühja asja pärast liiga suurejoonelise vaidluse algatasin.--Kärnkonn 4. detsember 2005, kell 22.26 (UTC)

Viletsas seisus artiklid

Minu meelest tuleks väga viletsat seisu omistada kokkuhoidlikult, muidu see mall devalveerub ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu, nagu praegu toimetamismallile.

Kui neid oleks vähem, võtaksin ma ette nende artiklite täiustamise, aga nüüd hakkan lootust kaotama. Võiks ehk mõelda sellele, et need peaksid olema prioriteetsed. Näiteks artikkel "Eesti" on minu meelest väga viletsas seisus. Andres 10. detsember 2005, kell 10.24 (UTC)

Jah, oleme ausad, kogu eestikeelne Vikipeedia on viletsas seisus. Oli juttu, et võiksime esilehekyljele panna vastava õienduse, umbes nii, et Vikipeedia ei ole veel kasutatav entsüklopeedia vms. Olen praegu ringi vaadanud juhuslikke artikleid pidi, lihtsalt selleks, et saada ylevaadet, KUI vilets see asi siis kokkuvõttes on. Yldpilt ei ole just lohutav. Kui mitte arvestada aastaarvude ja kuupäevade artikleid, siis on normaalsed vaid osa spordi- ja enamik geograafia-teemalisi artikleid. Ka geoloogia on korralik, tänu Siimule, muidugi. --- Mis puutub devalveerumisse, siis, jah, toimetamise mall on juba devalveerunud. Aga minu arvates just sellepärast, et meil puudus mall viletsa seisu kohta. Paljude artiklite puhul oli varem lisatud toimetamise mall, kuid artiklit vaadates oli selge, et ainult toimetamisest ei piisa. Artikkel on lihtsalt väga viletsas seisus ja vajab põhjalikku ymberkirjutamist. Enamasti sellistel puhkudel asendasin toimetamise malli viletsuse malliga. Seega vähendasin toimetamise mallide hulka (ja pärssisin selle devalveerumist ehk veidi). --Lulu 10. detsember 2005, kell 10.38 (UTC)

Minu meelest kuulub ka põhjalik ümberkirjutamine toimetamise alla.

Püüan toimetada neid artikleid, mis Sa märkisid viletsas seisus olevateks. Muidugi ei pruugi viletsast seisust väljatoomine mulle iga kord jõukohane olla. See mis Sa kirjutasid kaardimängu kohta, on igatahes abiks. Palun vasta ka teistele analoogilistele küsimustele. Iga kord ei ole vilets seis esmapilgul nähtav. Andres 10. detsember 2005, kell 21.10 (UTC)

Sekkun ka teie diskussiooni. Andres, Sul on õigus ka põhjalik ümberkirjutamine on toimetamine, aga parem oleks, kui iga konkreetse vajaduse jaoks oleks oma mall. Näiteks nagu inglise wikis on mallid a-la "artikkel vajab keelelist korrektuuri", "artikkel vajab puhastamist" jms. Arvan, et me võiksime mallid täpsemaks teha.

Mis puutub eesti viki üldiselt halba seisukorda, siis tuleb sellega kahjuks nõustuda, kuid minumeelest on viimase aasta jooksul suurenenud IP-kirjutajate hulk, mis viitaks nagu, et inimesed on hakanud eestikeelset vikit üles leidma ja tahavad oma panust anda. Arvan, et mingil hetkel, kui kriitiline mass täis saab läheb asi kiiremini paremaks. Esilehel tuleks minumeelest keskenduda mitte niivõrd "endale tuha pähe raputamisele" vaid selle kaudu pakkuda külastajatele võimalust klikkida linkidele, mis viivad "mitte nii halvas korras artiklitele" - meil on neid küll, kasvõi nendes samades kategooriates, mida Lulu märkis. Ka religiooni ja filosoofia osas on palju täiesti normaalseid artikleid. Samas, üldine pilt, kui "juhusliku artikliga" sirvida on üsna nutune. Me võiksime taaselustada kategooria "eeskujulikud artiklid", mis algselt võiks sisaldada lihtsalt enamvähem korralikke artikleid, millele saaks avalehelt viidata näiteks. --Boy 10. detsember 2005, kell 21.21 (UTC)

Mul ei ole midagi mallide edasise diferentseerimise vastu. Andres 10. detsember 2005, kell 22.40 (UTC)

Arvan, et tuleb ikkagi eristada eeskujulikke artikleid ja lihtsalt normaalseid, korralikke artikleid. Andres 10. detsember 2005, kell 23.20 (UTC)

Üliinimene

1. Üliinimene ei ole Nietzsche leiutis. Ta lihtsalt filosofeeris sellest.

2. Übermensch on saksa keeles üliinimene. Üleinimene on leiutatud selleks, et eristada Nietzsche üliinimest üld-üliinimesest. See artikkel on üld-üliinimesest, kaasa arvatud N. üliinimene.

3. superman (väikese tähega, kui üldmõiste) on inglise keeles üliinimene. Superman (suure tähega, kui nimi) on tegelaskuju.

--X 12. detsember 2005, kell 12.51 (UTC)

• Vaata: Arutelu:Paremäärmuslus.--X 15. jaanuar 2006, kell 11.55 (UTC)

---

Typo

Minu meelest peaks õige olema nagu EKSHIBITSIONISM, teil Lulu oli algul ekshibitsonism ! --Dj Capricorn 11. veebruar 2006, kell 13.30 (UTC)

Jah, typo. Aitäh. --Lulu 11. veebruar 2006, kell 13.35 (UTC)

Puberteet ja pedofiilia

jõudu selle asjaga maadlemiseks loodan et sa liiga palju "peksa" ei saa - pedo ja pube teemadega on palju maadeldud ning suuremad pead kui siin eesti wikis kokku (nii umbes). ka mul on omad arusaamad ning seisukohad mis alati ei ühti laiema publikumi omaga (ka antud teemas) ning lugesin läbi sinu esseed ning arvan et oled paljuski õigel teel. asi on selles et teatud jõud on püüdnud juba ammu lõhkuda perekonna ja selle normaalse suhtlemise aluseid - kuid samas ei tohi unustada et laste VÄGIVALDSET VÄÄRKOHTLEMIST tuleb igatpidi takistada ja ka vajadusel kriminaliseerida - piir aga väärkohtlemise ja loomuliku käitumise vahel on vahest hämar. mis puutub perekonna suhete lõhkumisse siis on see väga lai teema ja hõlmab pea kõiki ühiskonna elu aspekte ning paljud uurijad on väidelnud ja näidanud faktide ja seaduste najal et asi pole päris puhas aga siit me lähme juba teemasse mis nõuab VÄGA avatud meelt ning millest rääkimisel hakatakse kisama suurtest konspiraatoritest ja asjadest. nagu kunagi 1 asjamees teatas "kõik ühiskonna protsessid ON omavahel seotud". kui midagi vastata soovid siis pane minu jutu kohta ma sinu arutelu omale jälgimisse ei pane ;-)))
PS. ahhjaah sorry et minu kirjastiil ja oskused pole sinu silmis heakskiitu pälvinud - ega ma ise ka sellest eriti alati vaimustuses pole ;-)
--makruss 13. märts 2006, kell 16.34 (UTC)

Poliitikud

Küsiksin siin poliitikute teemal edasi. kas valla- ja linnavolikokku valitud inimene on poliitik? seal tehakse ka igasugu otsuseid ja see on kohalik võimuorgan. kui vastus on jah, siis on ju eestis tohutult poliitikuid... avjoska 14. juuli 2006, kell 13.44 (UTC)

Jah. Need on kohalikud poliitikud ehk kommunaalpoliitikud. Andres 14. juuli 2006, kell 13.47 (UTC)

Võib-olla poleks pidanud võõral leheküljel vastama. Andres 14. juuli 2006, kell 13.47 (UTC)

hetkel on asi küsijas. ma oleks pidanud orasmaa arutluses vist jätkama ikka. avjoska 14. juuli 2006, kell 13.50 (UTC)

Teema on yldisem, miks mitte siin arutleda. Aga nõustun Andresega. Võib ju lisada, et kohaliku tähtsusega poliitik vms, ehkki see kõlab veidi madaldavalt. Aga kohalik poliitika on ikkagi poliitika. Munitsipaalpoliitika, võib ka öelda. --Lulu 14. juuli 2006, kell 13.51 (UTC)

Jah, munitsipaalpoliitikud. "Kommunaalpoliitik" on rohkem sõimusõna.

Aga kui keegi muul alal tuntud inimene kuskil volikogus kaasa lööb, siis ma esimesse lausesse ikkagi ei kirjutaks poliitik, kuigi ta seda on. Samuti, kui mõni kirjanik on ka mõne raamatu tõlkinud, siis ma ei lisaks esimesse lausesse, et ta on tõlkija. Andres 14. juuli 2006, kell 14.07 (UTC)

selgus, et meil on määratlemata mõiste "poliitik". nähtavasti on vaja täpset definitsiooni. avjoska 14. juuli 2006, kell 13.52 (UTC)

Kategooriate ymbersuunamine

Tere, et oled tegelenud ka kategoriseerimisega, siis tahaksin küsida, et kas kategooriale saab ka redirecti teha kuidagi. Näiteks Eesti skulptorid teha redirect Eesti kujurid, nt ?--Dj Capricorn 2. oktoober 2006, kell 10:02 (UTC)

Huvitav kysimus. Yldiselt pyytakse kategooriate loomisel vältida synonyyme. Kui aga on juba tehtud synonyymne kategooria ja selle alla on kategoriseeritud suurem hulk artikleid, siis on ikkagi esimene soovitus vastavate artiklite juures kategooriad yhtlustada. Kategooriale saab teha redirecti kyll, aga vähemalt minu teada ei ole seda praktiseeritud. Võibolla keegi teine oskab selle kohta midagi lisada või täpsustada. --Lulu 2. oktoober 2006, kell 10:20 (UTC)

Saab ümber suunata, aga pole ilus. 20. veebruaril 2006 kell 16:31 kustutasin "Kategooria:Õistaimed" (sisu oli:#REDIRECT Category:Katteseemnetaimed) põhjusel "Kategooriate puhul tekitab redirect segadust". Täpselt ei mäleta, aga see oli seotud kategooriate puud mööda üles-alla ronimisega ja segadus oli selline, et ma otsustasin, et parem on seda ümbersuunamist mitte säilitada. Taivo 2. oktoober 2006, kell 14:01 (UTC)

. Mis funktsioon võiks olla kategooriate ymbersuunamisel ehk siis paralleelkategooriatel? Artiklite puhul on suunamiste mõte selles, et 1) ei tehtaks kaht samasisulist artiklit 2) otsija leiaks artikli ka teisel (vigasel, lähedasel vms) nimekujul. Tavakasutaja ei hakka kategooriate järgi infot otsima ning kui kategooriad ise on korralikult seotud, ei tohiks segadust tekkida. (Otsid "Eesti skulptoreid", ei leia, vaatad Starkopfi, leiad "kujurid"; vaatad "Eesti kunstiinimeste" kategooriat, leiad jälle "kujurid".) --Oop 2. oktoober 2006, kell 17:39 (UTC)

kategooriatele saab teha soft redirecti aga mitte automaatset redirecti - Ahsoous 4. oktoober 2006, kell 17:29 (UTC)

Jerry Lee Lewis

Kust on pärit see singlite nimekiri, mis sa Jerry Lee'le lisasid? Kui inglisekeelsest Wikipediast, siis ei ole see täielik, sest seal on üleval vaid hitt-singlid! Jürka 31. jaanuar 2007, kell 18:01 (UTC)

Jah, parandasin pealkirja. Vabandan, et kohe ei vastanud. --Lulu 31. jaanuar 2007, kell 18:39 (UTC)

Sanskriti nimed

Kas oled Peeter Pällilt sanskriti nimede kohta vastuse saanud? Andres 8. märts 2007, kell 17:43 (UTC)

Ei. --Lulu 8. märts 2007, kell 19:04 (UTC)

Võib-olla ta ei saanud meili kätte. Saadaks ehk uuesti. Aga palun maini, et jutt on sanskriti- (ja paali-) keelsetest nimedest. Andres 9. märts 2007, kell 08:17 (UTC)

Ekstaas

Tere! Tekitasin selle artikli ja paari tunni jooksul, mil ma talle sisu kirjutasin, olid sa selle maha kustutanud. Kuna sul puudus võimalus redigeerimisel oleva sisuga tutvuda, siis lubasin endale selle taastada. Aga kui sa arvad, et seda artiklit eesti vikis olema ei pea või olemasolev variant ei sobi, eks võta see siis maha uuesti, ega ma sõdima ei hakka. Hele 7 16. mai 2007, kell 23:29 (UTC)

See oli arusaamatus. Vabandan. --Lulu 17. mai 2007, kell 10:56 (UTC)

Tänan. Nõustun, et artikkel jäi kirjutamise ajaks üsna kehva seisu, püüan tulevikus hoiduda selliseid tekitamast ja üles panna ainult enam-vähem terviklikke tekste. Muide, seosed erikeelsete wikide vahel võiks paremad olla - praegu on igas keeles eri jutt selle teema all, peaks püüdma neid ühtlustada. Hele 7 17. mai 2007, kell 21:05 (UTC)

Muusikafolkloristika

Kirjutasin nupud muusikateadusest ja selle aladistsipliinidest. Lähtusin ENEst, aga sealsed käsitlused ei pruugi vist tänapäeva olukorraga täielikult kooskõlas olla, eelkõige seoses muusikafolkloristika ja etnomusikoloogiaga. Palun vaata muusikafolkloristikat, kui viitsid, ja aita süsteemi korda teha, kui vaja.ML 22. juuli 2007, kell 13:49 (UTC)

Nüüdismuusika-alased artiklid

Lugupeetud Lulu, palju õnne! Palun võta ühendust aadressil andrus.kallastu@eesti.ee ning saada mulle Eesti Kultuurkapitali lepingu sõlmimiseks oma kodanikunimi, isikukood ja postiaadress. Parimate soovidega uuel aastal, --Andrus Kallastu 2. jaanuar 2010, kell 14:08 (UTC)

Tere, olen keerulises olukorras! Kuna Sa pole ühendust võtnud, siis ei saa ka Sulle välja maksta Sulle kuuluvat preemiasummat nüüdismuusika-alaste artiklite kirjutamise eest. Olen sunnitud määrama andmete esitamiseks tähtaja 31.3.2011. Kui Sa pole selleks kuupäevaks oma andmeid saatnud, läheb Sinule välja maksmata preemiasumma tagasi nüüdismuusika oskuskeele arendamise üldfondi ja jagatakse muudele projektidele. --Andrus Kallastu 2. märts 2011, kell 14:26 (EET)

Kodanikunimi on kasutajalehel kirjas. Andres 3. märts 2011, kell 00:39 (EET)

See on tõsi, kuid ilma isikukoodi ja postiaadressita Kultuurkapital lepingut ei väljasta. --Andrus Kallastu 3. märts 2011, kell 18:21 (EET)

Preemiasumma väljamaksmise tähtaeg on möödas. Summa läheb tagasi nüüdismuusika oskuskeele arendamise üldfondi ja jagatakse muudele projektidele.--Andrus Kallastu 1. aprill 2011, kell 10:18 (EEST)

Your admin status

Hello. I'm a steward. A new policy regarding the removal of "advanced rights" (administrator, bureaucrat, etc.) was adopted by community consensus recently. According to this policy, the stewards are reviewing administrators' activity on wikis with no inactivity policy.   You meet the inactivity criteria (no edits and no log actions for 2 years) on etwiki, where you are an administrator. Since that wiki does not have its own administrators' rights review process, the global one applies.   If you want to keep your rights, you should inform the community of the wiki about the fact that the stewards have sent you this information about your inactivity. If the community has a discussion about it and then wants you to keep your rights, please contact the stewards at m:Stewards' noticeboard, and link to the discussion of the local community, where they express their wish to continue to maintain the rights, and demonstrate a continued requirement to maintain these rights.   We stewards will evaluate the responses. If there is no response at all after approximately one month, we will proceed to remove your administrative rights. In cases of doubt, we will evaluate the responses and will refer a decision back to the local community for their comment and review. If you have any questions, please contact us on m:Stewards' noticeboard.   Best regards, Rschen7754 22. august 2014, kell 07:29 (EEST)

Olen tagasi

Ega muud olegi öelda.

Hea meel näha jälle vanu sõpru ja tuttavaid siin.

Tere tulemast tagasi! Andres (arutelu) 29. märts 2016, kell 20:06 (EEST)

tere tulemast tagasi! tore sindki siin näha. -- Ohpuu (arutelu) 29. märts 2016, kell 22:24 (EEST)

Kiisu

Leheküljel Seksuoloogia mõisteid on link Kiisu (seksuoloogia). Mis see on? Kas Sa saaksid selle kohta väikse artikli teha? Andres (arutelu) 25. aprill 2016, kell 13:16 (EEST)

Wikidata

Kuidas tekitada Wikidata abil uus artikkel?--Lulu (arutelu) 14. juuni 2019, kell 13:00 (EEST)

Uutes artiklites mahakirjutamine?

Kas uued artiklid on kopipeist allikast, vt nt Sārnāth. Kui on, siis need peab ümber sõnastama. Vastasel korral need kustutatakse--Estopedist1 (arutelu) 16. juuni 2019, kell 09:22 (EEST)

Nendes uutes artiklites kasutatakse CC-BY-SA litsentsiga andmeid, mida on töödeldud vastavalt meie Vikipeedia nõuetele ja kasutustingimustele ning neid võivad kõik kasutajad ka ümber sõnastada. --Lulu (arutelu) 16. juuni 2019, kell 09:56 (EEST)

"Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta.--Lulu (arutelu) 17. juuni 2019, kell 07:03 (EEST)

Praegu kahjuks ei tõenda miski "Ida mõtteloo leksikoni" kuulumist Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata" (CC-BY-SA) alla. Teos ei kuulu automaatselt CC-BY-SA alla ka siis, kui see avaldada mõnes muus vikis (näiteks lehel https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht). Ilmselt tuleks toimida järgmiselt:

1. Leksikoni autorid Linnart Mäll, Märt Läänemets ja Teet Toome või nende pärijad sõlmivad Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga litsentsilepingu, milles nad kinnitavad "Ida mõtteloo leksikoni" loovutamist CC-BY-SA litsentsi alla. Litsentsilepingu alus leidub lehel https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/legalcode

2. pärast litsentsilepingu sõlmimist varustab Eesti Akadeemiline Orientaalselts nii oma kodulehel https://www.eao.ee/ida-motteloo-leksikon/ kui ka Termekis https://term.eki.ee/termbase/view/5513125/ leksikoni artiklid CC-BY-SA nupuga, tehniline juhend on lehel https://creativecommons.org/choose/results-one?license_code=by-sa&jurisdiction=&version=3.0&lang=et Samuti oleks hea, kui Eesti Akadeemiline Orientaalselts avaldaks kindluse mõttes oma kodulehel ka litsentsilepingu koopia. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. juuni 2019, kell 13:32 (EEST)

Tänan. Edastasin selle teate Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile. --Lulu (arutelu) 17. juuni 2019, kell 15:16 (EEST)

Tegelikult meid huvitab ainult see, kas autorid on nõus teksti avaldamisega litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel (tähedab muu hulgas seda, et materjali võib kasutada igaüks mis tahes eesmärgil). Kas küsida luba autoritelt otse või kas luba on antud seltsile, see ei ole oluline. Mõlemal juhul on tarvis, et aadressile permissions-etwikimedia.org edastataks kiri, milles autorid kinnitavad, et on nõus leksikoni avaldamisega selle litsentsi tingimustel (s.t mitte avaldamisega internetis või Vikipeedias või mõnes muus vikis, vaid just selle litsentsi tingimustel).

Leksikon on algselt avaldatud trükis ja nagu ma aru saan, siis trükis ei avaldatud seda vaba litsentsi all. Teistes kohtades internetis, kuhu leksikon hiljem on üles pandud, võib selle juures olla sobiv litsents märgitud, aga kui ei ole selge, et autorid ise panid leksikoni selle litsentsi all üles, siis, nagu öeldud, on tarvis autorite kinnitust, et nad on litsentsiga nõus. Lubade kinnitamiseks on Wikimedial OTRS-süsteemi, kuhu saab loa läkitada, kasutades nimetatud e-posti aadressi. Luba võib olla vabas vormis, näidised siin ja siin. Pikne 17. juuni 2019, kell 17:34 (EEST)

Tänan. Edastasin vajaliku info Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile, kes on huvitatud sellest, et "Ida Mõtteloo Leksikonis" olev teave oleks võimalikult laialdaselt kättesaadav, kui selle kasutamisel alati viidatakse algallikale. Korrektse õigusliku lahenduse leidmiseks pöördus Orientaalselt juba Tartu Ülikooli juristide poole. --Lulu (arutelu) 19. juuni 2019, kell 08:03 (EEST)

Aitäh täpsustava info eest! Kas meil on olemas Vikipeedia juhend inimesele, kes soovib viia materjali CC-BY-SA litsentsi alla?--Andrus Kallastu (arutelu) 17. juuni 2019, kell 23:04 (EEST)

Ma arvan, et vähemasti esialgu, kui luba pole tõendatud, on parem leksikoni Vikipeediasse rohkem mitte kopeerida. Muidu ka oleks kopeerimise asemel parem ikkagi refereerida. Pikne 8. november 2019, kell 16:42 (EET)

Tänan meenutamast. Püüangi rohkem refereerida ja integreerida ning loodan, et artiklite täiendamisel ja toimetamisel otseselt kopeeritud lõigud hajuvad varem või hiljem. Ametlik pöördumine wikimediale tehti juba suvel ning Ivo saatis minu teada neile veel ka otseliini pidi vastava dokumendi. Võimalik, et kõik ongi juba korras. Küsisin juba Ivo käest ka üle, aga hetkel pole ta jõudnud veel vastata. --Lulu (arutelu) 9. november 2019, kell 07:23 (EET)

Vastasin siia. Ivo (arutelu) 9. november 2019, kell 19:32 (EET)

Paali või sanskriti terminid

Endise Taimaa asukana oled paali keele suhtes ehk veidi erapoolik, kuid mulle tundub, et omakeelse termini puudumise korral tuleks artiklites esmalt kasutada sanskriti terminit, sest: 1) sanskriti keelest on eesti keelde tõlgitud oluliselt rohkem tekste kui paali keelest, 2) läänemaailmas ilmub mahajanistliku traditsiooni kohta võrreldamatult rohkem kirjandust ja artikleid kui theravaada kohta, 3) sanskriti terminoloogia on mõjutanud muganduste läbi rohkemaid keeli kui paali keel (lisaks lääne keeltele hiina, jaapani, korea, tiibeti ja mongoolia terminoloogiad), 4) Eestis on mahajaanaga tegelejaid theravaadast võrreldamatult rohkem (siinkohal pisendamata Kagu-Aasias mungaseisuses olnud ja olevate eestlaste tähtsust) ning viimaks 5) Eestis on kahe ülikooli juures sanskriti keelt õppinuid kordades rohkem kui kunagi Linnart Mälli käest paali keelt omandanuid. --Vihelik (arutelu) 30. juuni 2019, kell 20:00 (EEST)

Eks ta ole. Ega juurdunud mõisteid ümber teha saagi, nirvaanast nibbana või sansaarast samsara, ja polegi vaja. Ja sanskriti terminid on muidugi paremini tuntud ja laiemalt levinud kui paali omad. Õnneks on meil siin Vikipeedias olemas ümbersuunamise võimalused, nõnda et ega mingit olulist infot vaevalt et kaduma läheks. Küsimus on tegelikult ühtlustamises. Mõtlesin ka vahepeal selle üle. Eesti keeles on väga palju laen- ja võõrsõnu, mida on laenatud ja kasutusele võetud erinevatel aegadel ja läbi erinevate keelte/kultuuride. Algselt seesama sõna võib olla kasutuses väikeste erinevustega, aga hoopis teise tähendusvarjundiga. Näide: "missioon" - "misjon"; "missiooni-inimene" - "misjonär". Mõni teine sõnatüvi on kasutuses täiesti erinevas tähenduses. Näide: "kombain" - "kombinee". Mõned väga vanad laenud on kasutusel koos sama sõnatüve uuemate laenudega. Näide: "raamat" - "grammatika" (mõlemad pärinevad vana-kreeka keelest, esimene laenatud kirikuslaavi keele kaudu, teine on meile tulnud ladina ja saksa keele kaudu). Ja seeläbi pole midagi hirmsat juhtunud. Keel on pigem võitnud sellega, sest taoliste laensõnade erinevad kujud oma erinevate tähendustega pigem rikastavad keelt. Ma ei kutsu üles anarhiale, et võtame ja kasutame nii nagu pähe tuleb, seda kindlasti mitte. Mingi ühtlus ja kord võiks ikka olla. Lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et absoluutseid ja muutumatuid reegleid, lõplikku ühtlust ja täiuslikku korda ei tule kunagi. Kuskil on mingi mõistliku tasakaalu koht, rahumeelne sallivus. - Muide, elan endiselt Tai maal ning viimased paar aastat budistlikus kloostris, kui see peaks huvitama. - --Lulu (arutelu) 1. juuli 2019, kell 08:18 (EEST)

---

Mõistete vasted teistes keeltes

Miks sa etümoloogiad või originaalkeelsed nimetused sedasi viideteks ümber vormistad? Need asjad on reeglina artikli alguses sulgudes, vt ka Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus. Kui tegu on pikema ja põhjalikuma etümoloogiaga, mis ehk artikli alguses liiga palju ruumi võtab, siis see on mõnikord soovitatud tõsta Vikisõnastikku. Pikne 8. detsember 2019, kell 13:52 (EET)

Peamiselt sellepärast, et artikli algus oleks paremini loetav. Senine lahendus tundus väga kohmakas ja tüütu. Eeldan, et lugejat huvitab eelkõige sisu, mitte niivõrd ja kohe see, kuidas antud mõistet teistes keeltes kirjutatakse. Meil ei ole sellist malli, nagu enwikis on keelte jaoks, seepärast selline lahendus.--Lulu (arutelu) 8. detsember 2019, kell 15:10 (EET)

Kaks-kolm lähtekeelt on ju enamasti sulgudes ka nende artiklite ingliskeelsetes versioonides. Viitena vormistamine minu meelest ei sobi, sest see ei lähe kokku sellega, kuidas teistes keeltes vasted tavalised ära on toodud.

Mõnes inglise viki budismiartiklis on tõesti tabel, milles on toodud vasted üsna paljudes keeltes, aga ma kahtlen kõigi nende keelte asjakohasuses. Tundub, et suurem osa neist vastetest võiks minna Vikisõnastikku. Pikne 8. detsember 2019, kell 16:55 (EET)

Jah, kaks-kolm keelt ei ole probleem. Häirima hakkab see siis, kui neid on juba rohkem. --Lulu (arutelu) 9. detsember 2019, kell 03:54 (EET)

Administraatoristaatus

Seadsin sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas oled nõus. Ave Maria (arutelu) 22. jaanuar 2021, kell 23:48 (EET)

Tänan väga. Andsin nõusoleku. --Lulu (arutelu) 23. jaanuar 2021, kell 07:03 (EET)

Taastasin Sind administraatoriks. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2021, kell 13:01 (EET)

Aitäh. --Lulu (arutelu) 25. jaanuar 2021, kell 14:31 (EET)

---

Tüpo

Oled kunagi Eesti rahvausundi mõistetesse lisanud termini tõetus. Mis see on või kust Sa selle said? --Vihelik (arutelu) 8. aprill 2021, kell 12:41 (EEST)

Ilmselt tüpo. Parandasin ära, nüüd on "tõotus". --Lulu (arutelu) 8. aprill 2021, kell 12:52 (EEST)

Väljatõsted aruteludesse

Kas võib paluda, et väljatõstetud originaaluurimuslikud osad paned aruteludesse.--Vaher (arutelu) 13. aprill 2021, kell 15:28 (EEST)

Jah, ikka, kui pakub huvi ja see kedagi ei häiri.--Lulu (arutelu) 13. aprill 2021, kell 17:56 (EEST)

Mallid ja lingid

Navigeerimismallid käivad harilikult ainult neisse artiklitesse, mille lingid mallis sisalduvad ehk lähemalt seotud artiklitesse. Sellepärast oleks ootuspärane, et ka malli {{Budism}} kasutused vastavad malli lingivalikule. Vt ka [1]. Pikne 29. august 2021, kell 13:06 (EEST)

Tänan tähelepanu juhtimast. Tegelen sellega. --Lulu (arutelu) 29. august 2021, kell 15:26 (EEST)

Kui praegune lingivalik mallis on sobiv ja oled päri, et ülejäänud 200+ artiklist võib malli eemaldada, siis võin ise seda robotiga teha. Pikne 30. august 2021, kell 16:17 (EEST)

Pole hullu. Vaatan igat artiklit eraldi. Võibolla tuleb mallis lingivalikut täiendada või muuta. --Lulu (arutelu) 30. august 2021, kell 16:22 (EEST)

How we will see unregistered users

Hi!

You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki.

When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed.

Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin will still be able to access the IP. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on better tools to help.

If you have not seen it before, you can read more on Meta. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can subscribe to the weekly technical newsletter.

We have two suggested ways this identity could work. We would appreciate your feedback on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can let us know on the talk page. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January.

Thank you. /Johan (WMF)

4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET)

Eestikeelne Vikipeedia 20

Hea administraator!

Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega.

Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! K2suvi (arutelu) 8. august 2022, kell 10:08 (EEST)