Kaudne kõneviis
Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi,
- nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva.
- Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga.
- Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus.
- nt Nad olevat ära kolinud.
- Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas.
- nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi.
- Kvotatiivi tunnus on vat,
- nt söövat, vaatavat
- Kaudsel kõneviisil on kaks aega – olevik ja üldminevik.
- Olevik: nägevat, rääkivat.
- Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud.
Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg.
- Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku).
- nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa.
- Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis.
- nt Kui Mari eile läbi metsa koju oli läinud, oli ta suure põdrapulliga vastamisi sattunud.
- da-infinitiiv (kõnekeelne, väljendab olevikku.
- nt Minust hoovata seletamatut võlu.
- nagu (justkui-, justnagu-, otsekui)- kõrvallause, kus verb on tingivas kõneviisis.
- nt Minu sõber väidab, nagu ei oskaks mina naelagi seina lüüa.