Keelefilosoofia
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2023) |
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Tähtsad on keelega seotud filosoofilised probleemid: tähendus, osutus, tõlgendus, tõde, keele mõistmine, keele valdamine ja keele seos mõtlemisega. Olulised uurimisvaldkonnad on tähendusteooria, osutusteooria ja tõeteooria.
Analüütilises keelefilosoofias (ehk keelelises filosoofias) samastatakse keelefilosoofia tähendusteooriaga. Näiteks Michael Dummetti arvates pole sõna "keelefilosoofia" tarvis, sest piisab "tähendusteooriast" kui "keele toimimise üldisest kirjeldusest".[viide?]
Keelefilosoofia ja keeleteaduse vahel pole selget piiri.
Keelefilosoofe
muudaVaata ka
muudaKirjandus
muudaAnalüütiline keelefilosoofia
muuda- Bob Hale, Crispin Wright (toim). A Companion to the Philosophy of Language, Blackwell 1997. Google'i raamat
- William G. Lycan. Philosophy of Language: A Contemporary Introduction, Routledge 1999.
- Alexander Miller. Philosophy of Language, 1999, 2007. Google'i raamat
- Michael Devitt, Richard Hanley (toim). The Blackwell Guide to the Philosophy of Language, Blackwell 2006. Google'i raamat
- Ernest Lepore, Barry C. Smith (toim). A Handbook of Philosophy of Language, Oxford University Press 2006.