Kostüüm on mingile ajastule, stiilile või teatud otstarbeks kohane riietus.[1]

Sophie Meyer, "Lautomängija" (Lõunasaksa laulik ajaloolises kostüümis, 1876)

Kostüüm võib väljendada sugu, ametit, klassi, rahvust, teatud tegevust või ajastut. Kostüümina peetakse silmas ebatavalisi rõivaid, mille eesmärk on esile kutsuda identiteedi muutus. Kostüümi võivad kasutada näiteks teatris näitleja või halloween'il tegelaskujuks kostümeeritud isik.

Kostüüm võib olla ka mingi tegevuse jaoks kasutatav riietus, näiteks tantsukostüüm, ratsakostüüm või ujumiskostüüm.

Ajalugu

muuda

Kostümeerimise ajalugu sai alguse umbes 15 000–20 000 aastat tagasi. Kostüüm kui rituaali soorituse element, mille kaudu selle kandja muutub kellekski/millekski muuks eesmärgiga erineda oma kogukonna igapäevasest liikmest. Esimesed äratuntavad koopamaalingud inimkehast Lascaux' eelajaloolistes koobastes kannavad maske ja kostüüme. Rituaalide läbiviimisel riietuti loomadeks. Rituaalne loomade liikumise jäljendamine valmistas ette tulevaseks jahiks. Põllumajanduse leiutamisega seostus rituaalne riietumine viljakusega.[2]

Ateenas, muutus rituaalne kostüüm oma funktsiooni narratiivseks rolliks. Kui teater kehtestas end demokraatia varase vormi kõrval, kujunes etenduse kostüüm pealmiseks tingimuseks, mille kaudu tragöödia saaks areneda. Kostüümide ja maskide kandmisega sai Ateena tavakodanikke igapäevast keha varjata ja nii eristada rollide täitjatest. Ainult meessoost näitlejatel oli võimalus esineda.

Kostüüme kanti Dionysose auks peetud pidustustel, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale: kolm tragöödiat ja üks koomiline saatür.

Tragöödia maskid valmistati kihilistest linaribadest ja liimist, mis vormiti näokujuliseks.

Saatüri kostüüm ühendas alastiolekut ja kehapikendus elemente: fallos, saba, habe, loomakarvad ja/või kleit, mis võimendas liikumist. Saatür näitab füüsilist osavust ja tantsivat keha.[2]

Renessansi- ja barokiajastul aitasid Vana-Kreeka müüdid ja klassikalise ilu ideaalid kaasa monarhide ja õukonna võimu ülalpidamisele Euroopas toetades kõrgema sotsiaalse klassi õigusi. Kostüüm määratles päritoluklassi. Saatürite labane kehalisus asetati kultuurihierarhiates madalale tasemele tänu kehatsensuurile.[2]

Esimesed raamatud kostüümide ja moeajaloo kohta ilmusid XVI sajandil. Illustreeritud ajaloolise kostüümi uuringud said hoo sisse XVIII sajandi lõpus ja jõudsid haripunkti XIX sajandi keskpaigast lõpuni. Seoses teaduse arenguga 1920. ja 1930. aastatel sündis uurimusi, kus moodi ja riietust käsitleti uutest psühholoogilistest ja sotsioloogilistest aspektidest.[3]

Kostüüm etenduskunstides

muuda

Teatris on kostüüm rollikohane lava- või maskeraadi rõivastus. Kostüümiks peetakse riided, mida etendajad või näitlejad kannavad laval. Teatrikostüümid võivad aidata näitlejatel kujutada tegelaste vanust, soorolli, elukutset, sotsiaalset klassi ja isiksust ning anda teavet ajaloolise perioodi/ajastu, geograafilise asukoha, kellaaja ning samuti teatrietenduse aastaaja või ilma kohta.[4]

Kostüümide eest vastutavad kostüümikunstnikud, kostümeerijad ja/või riietajad.

Kostüüm aitab etenduse ajutises ruumis kehastada ajalugu, seisundeid ja varem ette kujutamata tulevikku. Ta võib juhtida liikumist, määratleda ruumi, struktureerida suhteid ning avaldada iseloomu. [2]

Kõik, mida lavastuses kantakse, on kostüüm, olgu see rõivakiht või üldse mitte midagi. Kostüüm on tehniliselt määratletud kui riietus üldiselt, sealhulgas alus, aksessuaarid, soeng ja meik. Kõik, mida lavastuses kantakse, on kostüüm ja see peab olema võimalikult asjakohane ja tähendusrikas.[5]

Kostüümil on materiaalsed omadused, mis on majandussüsteemi tulemus, mille sees ka teater on loodud, ja selle staatus kauba, vara või moeosana mõjutab esteetiliselt lavastuse tähendusi. Kostüüm avaldab ka mõju laval olija psüühikale omistades erinevaid tähendusi tema karakterile. Võib ka öelda, et etenduskunstides olenevalt lavastusest on tihtipeale raske öelda, kust lõpeb kostüüm ja algab näitleja.[4.]

Kostüüm avaldab mõju laval olija psüühikale, omistades erinevaid tähendusi tema karakterile. Võib ka öelda, et etenduskunstides olenevalt lavastusest on tihtipeale raske öelda, kust lõpeb kostüüm ja algab näitleja.[6]

Seotud tähtpäevad

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Eesti keele seletav sõnaraamat". Vaadatud 26.01.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Barbieri, Donatella (2017). Costume in Performance. Bloomsbury.
  3. "Costume and Fashion History: A Guide to Resources".
  4. "Võõrsõnade leksikon".
  5. Anderson, Barbara & Clentus (1999). Costume Design Second Edition. Holt, Rinehart and Winston.
  6. Monks, Aoife (2010). The Actor in Costume. London Macmillan.
  NODES
Idea 1
idea 1