Lõigumärk
Lõigumärk (sks Absatzzeichen, inglise keeles pilcrow) on käsitsi kirjutatud märk või tüpograafiline sümbol uue lõigu alguse märkimiseks.
Ajaloost
muudaLadina tekstides
muudaKreeka kirja lõigumärgi asemel, mis kujutas endast horisontaaljoont lõigu algusest vasakul, hakati kasutama tähte k, lühendit ladinakeelsest sõnast kaput 'pea', st uue mõtte algus ehk pea. Umbes 300 aasta paiku eKr tuli lõigu vm tekstiosa kohta kasutusele ladinakeelne sõna capitulum 'peake' ja lõigu algust hakkas tähistama täht C.
Keskajal
muuda1100. aastatel oli C-täht täielikult asendanud K-tähe kasutuse. Kirjutajad jätsid enamasti lõigu algusse ruumi, kuhu sai värviga või erivärvilise tindiga kirjutada lõigumärgi; sellest, kui see koht jäi tühjaks, kujunes tänapäeval tuntud taandrida. Rubrikaatorid lisasid tähele sageli kaks vertikaaljoont ja täitsid tähe ümara osa tindiga (⸿), võib-olla parema nähtavuse huvides, nii et see hakkas sarnanema tänapäeval tuntud lõigumärgile (¶).[1]