Laanenäär

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Laanenäär (perekond)

---

Laanenäär (Perisoreus infaustus) on linnuliik vareslaste sugukonnast laanenääri perekonnast.

Laanenäär
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Vareslased Corvidae
Perekond	Laanenäär Perisoreus
Liik	Laanenäär
Binaarne nimetus
Perisoreus infaustus (Linnaeus, 1758)

Perisoreus infaustus infaustus

Levila

Laanenäär on levinud Euraasia taigavööndis Skandinaavia poolsaarest kuni Anadõri piirkonna, Sahhalini ja Primorjeni. Ta on paigalind. Eestis on ta haruldane juhukülaline, keda igal aastal ei kohata.

Välimus

Linnu üldpikkus on 25–31 cm. Tal on põhiliselt hallpruunides toonides kohev sulestik ja üsna pikk saba. Sugupooled ja noorlind on sarnased. Laanenäär on elava loomuga uudishimulik ja liikuv lind. Ta lendab kergelt ja hääletult, ajades seejuures saba lehvikuna laiali. Häälitsusi on mitmesuguseid, sealhulgas matkimishäälitsusi. Laul on vaikne ning kostab vaid mõnekümne meetri kaugusele.

Varieeruvus

Laanenääri alamliikide täpne arv pole teada. Näiteks Vaurie järgi eristatakse laanenääril kümme alamliiki.

Elupaik

Laanenäär elab tihedates okasmetsades. Eelistab metsamassiivi siseosasid. Põhja-Euroopa samblikurohketes kuusikutes on ta iseloomulik lind.

Pesitsemine

Laanenäär on küllaltki varane pesitseja. Kesk-Soomes on kurn täis märtsis. Laanenäär moodustab paari ilmselt kogu eluks. Pesaterritoorium on suur. Pesa on tugev ja koosneb oksaraagudest, samblikust, sulgedest ja samblast. Sügav pesalohk on paksult vooderdatud sulgede, karvade ja pehme taimse materjaliga. Pesa asetseb vastu okaspuu tüve 2–6 meetri kõrgusel. Kurnas on kolm kuni viis, keskmiselt neli muna. Munad on sinakasrohelised või rohekashallid, pruunide ja hallide tähnide ning laikudega. Haudumine algab esimese muna munemisest ja kestab umbes kaks ja pool nädalat. Noored saavad lennuvõimelisteks juunis, juuli algul. Nad jäävad oma sünnikohta mõnikord kuni aastaks, enne kui edasi liiguvad. Mittepesitsevad laanenäärid moodustavad väikseid salkasid.

Toitumine

Laanenäär on segatoiduline. Tema menüüsse kuuluvad mitmesugused marjad, puuviljad, putukad ja putukavastsed, nälkjad, teod, hiired, väikeste lindude munad, lisaks raiped ja inimeste toidujäätmed. Viimast tulevad nad sageli laagripaikadest otsima. Kogub talvevarudeks putukaid, seemneid ja marju, peamiselt mustikaid, mida peidab koorepragude ja samblikutortide vahele. Toitu otsib nii puude otsas kui maas. Sarnaselt tihastega võib rippuda oksal, selg allapoole.

Kaitse

Laanenääri peetakse soodsas seisundis olevaks liigiks. Kuigi tema levila on ulatuslik, pole ta igal pool tavaline.

Soomes on laanenääri arvukus järjekindlalt vähenenud, põhjusteks on ilmselt vanade okasmetsade raie, ja võimalik konkurents ning röövlus pasknääri poolt, kes levib järjest põhja poole. 2007. aastal oli laanenäär Soomes aasta lind.

Allikad

• Loomade elu 6. kd. Tallinn: Valgus 1980, lk. 431.
• Madge, S., Burn, H. 1994. Crows and Jays. Princeton University Press.

Välislingid

• Laanenäär andmebaasis eElurikkus