Lehtsamblikud
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2012) |
Lehtsamblik on lame, lapik, puulehte või rosetti meenutava tallusega samblik, mis kinnitub alaküljega substraadile.
Ehitus
muudaLehtsamblike tallus koosneb neljast kihist:
- Kõige pealmises kihis, mida nimetatakse korteksiks ehk koorkihiks, on omavahel tihedalt seotud seenehüüfid, mis moodustavad umbes paarisaja μm paksuse kaitsva kihi. Mõnedel Parmeliaceae liikidel katab korteksit 0,6–1 μm paksune epikorteksikiht, millel pole rakulist ehitust, vaid see on rakueritis.
- Ülemise kortekskihi all on vetikarakkude kiht, kus vetika rakud on tihedalt seenehüüfide vahel. Iga fotobiondi rakk on tavaliselt ümbritsetud hüüfidega.
- Kolmandas kihis ehk medullas, mis asetseb vetikakihi all, on hajusalt paiknevad hüüfid. Selles kihis ei esine vetikarakke.
- Medulla ehk säsi all on alumine korteks, mis jällegi koosneb tihedalt põimunud seenehüüfidest. Alumises korteksis on sageli juuretaolised seenestruktuurid ehk ritsiinid, mis aitavad tallusel substraadile kinnituda.[1]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Büdel, B., Scheidegger, C. (1996). "Thallus morphology and anatomy". Lichen Biology: 37–64
Kirjandus
muuda- Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin, Einar Timdal & Luigi Nimis. Eesti puudel kasvavad suursamblikud, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.