Lendkeha

Lendkeha on ese (keha), mis lennutatakse jõu avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi). Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi, kuid enamasti kasutatakse seda sõjatehnika mõistena (laskekeha).

Lendkeha liikumapanev jõud

Jahinduses kasutatav plokkamb kui mehaanilist liikumapanevat jõudu kasutav relv

Liikumapaneva jõuna saab kasutada mehaanilist survet, mida avaldab mõni teine keha, näiteks vibunöör avaldatav jõud noolele. Eraldi võib veel välja tuua inimese enda visatavad objektid, nagu odad, kivid jne.

155 mm välihaubitsa M198 mürsk kui püssirohu plahvatusel vabanevat energiat tõukejõuna kasutav lendkeha

Teine variant on kasutada kokkusurutud gaaside või keemiliste reaktsioonide tekitatavat jõudu, näiteks õhk- ja tulirelvadega saavutatu.

Naval Surface Warfare Center'is rööbaskahuri katsetulistamine 2008 aastal. 3,2 kg lendkeha saavutas kiiruse 2520 meetrit sekundis

Kolmas variant on kasutada elektromagnetjõudu (vt elektromagnetism). Näiteks rööbaskahur, mis kiirendab kahe rööpa vahel paiknevat lendkeha rööpa kogu pikkuse ulatuses, võimaldab saavutada väga suuri kiirusi.

USA kaitsejõudude agentuur DARPA arendab välja sellist lahingus kasutatavat relvasüsteemi. Selle planeeritav laskeulatus ületab sada meremiili ja lendkeha kiirused 2000 meetrit sekundis.

Mõned lendkehad tekitavad tõukejõudu ka lennu enda ajal, kasutades reaktiiv- või rakettmootorit.

Kandeotstarbelised lendkehad

Lendkehi, näiteks mürske, saab kasutada ka lõhkelaengute transpordiks sihtmärgini. Kusjuures sihtmärgini jõudnuna plahvatades tekitab kildmürsk omakorda palju kiiresti liikuvaid lendkehi, mille eesmärk on sihtmärgi mõjutamine. Last võib olla ka midagi muud, näiteks keemiarelv.

Kineetilised lendkehad

Lendkeha võib mõjutatada sihtmärki vaid keha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada: teravateks (nooled), ümarad (kahurikuulid ja kivid) ning osaliselt ümarad (püstolikuulid). Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada kehade hulga järgi: üksikud kehad (soomust läbistavad alakaliibrilised mürsud) ja kehade kogumikud (kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad). Võrreldes soomust läbistavaid alakaliibrilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujakuuli saab vaadelda mürsu avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitme kuuli koostoimest.

Mõningate (eriti kosmoses paiknevate) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sel juhul on võimalik, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendkeha enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel ei pruugi tahked materjalid, sealhulgas ka metallid, käituda eeldatult. Ilmnema hakkavad vedelikega sarnased omadused: kraatrite teke, ühe või mõlema osapoole kuju kadu ja/või aurustumine (inglise keeles vastab sellisele nähtusele nimetus hypervelocity impacts).

Selline relv on näiteks atmosfääriväline püüdurliikur, mida kasutatakse mandritevaheliste ballistiliste rakettide kahjutustamiseks. Selline meetod nõuab suuremat täpsust, kuna püüdurliikur peab saama kahjutustatava raketiga füüsilise kontakti.

Lendkehade kiirused ja energiad

Lendkeha	Kiirus		Kineetiline energia massiühiku kohta (J/kg)
	(m/s)	(km/h)
1 m kõrguselt langev objekt	4,43	15,948	9,8
100 m kõrguselt langev objekt	45	162	980
Nool 68 kg tõmbejõuga keskaegsest pikkvibust	63	228,2	2000
Paintball'i püssi kuul	91	327,6	4100
80 kg tõmbejõuga ammu nool	97	349,2	4700
6 mm õhkrelva kuul	100	360	5000
Vintpüssi 4,5 mm kuul	150	540	11 000
Raskekuulipilduja 12,7×99 mm kuul	800	2880	320 000
Saksa Tiger I tankikahuri 88 mm mürsk (Pzgr. 39 APCBCHE)	810	2899	328 050
Standardne 5,56x45mm NATO kuul	920	3312	470 000
25×1400 mm soomust läbistav alakaliibriline mürsk (APFSDS)	1700	6120	1 400 000
Rööbaskahurist tulistatud 2 kg volframist laskekeha	3000	10 800	4 500 000
Mandritevaheline ballistiline rakett (ICBM)	Kuni 4000	Kuni 14 000	Kuni 8 000 000
Satelliit LEO orbiidil	8000	29 000	32 000 000
Atmosfääriväline püüdurliikur (inglise keeles Exoatmospheric Kill Vehicle)	~10 000	~36 000	~50 000 000

Vaata ka

• Rakettmootoriga lendkeha
• Laskekeha

Välislingid

• DARPA koduleht
• ESA kirjeldus ülisuurte kiirustega kokkupõrgete kohta kosmoseprügiga seoses