Lockheed Martin F-35 Lightning II
Lockheed Martin F-35 Lightning II on USA viienda põlvkonna mitmefunktsiooniline hävituslennuk.
 | |
| Tüüp | multifunktsiooniline hävituslennuk |
|---|---|
| Tootja | Lockheed Martin Aeronautics |
| Riik |
 USA |
| Esmalend | 15. detsember 2006 |
| Võeti kasutusele |
F-35B: 31. juuli 2015 F-35A: 2. august 2016 F-35C: 28. veebruar 2019[1] |
| Hetkeseis | kasutusel |
| Põhikasutaja | Ameerika Ühendriigid |
| Tootmisaastad | 2006– |
| Toodanguarv | 860+ (november 2022) |
| Ühe maksumus |
F-35A: 110,3 mln $ F-35B: 135,8 mln $ F-35C: 117,3 mln $ |
| Meeskond | 1 |
| Pikkus | 15,7 m |
| Tiivaulatus | 11 m |
| Tiivapindala | 43 m2 |
| Tühimass | 13 290 kg |
| Maksimaalne stardimass | 22 471 kg |
| Tippkiirus | Mach 1,6 (1930 km/h) |
| Lennulagi | 18 km |
| Lennukaugus | 2800 km |
| Eelkäija | Lockheed Martin X-35 |
Lockheed Martini (LM) loodud X-35 baasil on ehitatud kolm erinevat lennukivarianti: F-35A, F-35B ja F-35C. Kõik lennuki F-35 variandid võimaldavad täita nii hävitus- ja luurelennuki kui ka taktikalise pommitaja ülesandeid ning lisaks tavalisele pommitamisele rünnata suure täpsusega ka väikese pindalaga sihtmärke maapinnal. Lennukit hakati arendama programmi Joint Strike Fighter Program raames (eelnevalt võideti sama programmi raames Boeingu firma esitatud prototüüpi X-32), mille eesmärgiks on luua võimalikult soodsa hinnaga järgmise põlvkonna hävituslennuk, mis sobiks kooskõlas kaasaja nõuetega kasutamiseks nii õhuväes, mereväes kui ka merejalaväes.
Baasversiooni X-35A esmalend toimus 24. oktoobril 2000 Californias (USA) ja F-35A esmalend 15. detsembril 2006.
F-35 hakkab asendama mitut seni kasutatud vanemat tüüpi lennukit. Oma huvist uusi hävitajaid F-35 tellida on teatanud ka mitmed teised riigid, sealhulgas F-35 väljatöötamist toetavad partnerid: Suurbritannia, Itaalia, Holland, Türgi, Kanada, Taani, Norra ja Austraalia. 2011. aastal otsustas ka Jaapan oma lennuväge uute F-35 hävitajatega täiendada, ehkki riigis kehtiv relvade ekspordikeeld takistab neil eelpoolnimetatud riikide kombel otseselt lennuki väljatöötamise protsessis osalemist.[2] F-35 programmis tekkinud mitmed viivitused ja selle esialgne planeeritud hind kasvas mitmekordseks, seetõttu on nii USA ise kui ka mitmed teised riigid oma esialgseid ostuplaane kärpinud või edasi lükanud, ähvardades edaspidiste probleemide korral tellimustest loobuda.
2017. aasta aprilli II poolel avaldatud teadete kohaselt liituvad lennukid NATO Euroopas dislotseeruva väekontingendiga.[3]
2021. aasta detsembri alguseks on ehitatud üle 730 F-35 hävituslennuki ning neid kasutavad lisaks USA-le ka Suurbritannia, Itaalia, Holland, Austraalia, Norra, Taani, Kanada, Iisrael, Jaapan, Lõuna-Korea, Belgia, Poola ja Singapur.[4] F-35 hävitajate ostmist kaalub ka Soome kaitsevägi.[5]
Konstruktsioon
muudaNähtamatusetehnoloogia
muudaViienda põlvkonna hävitajate üheks olulisimaks omaduseks on vargsus (inglise keeles stealthiness) – omadus lennata vaikselt ja märkamatult. See tähendab, et lennuki ehitamisel on kasutatud selliseid materjale ja kujundatud lennukit nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist. Radari ekraanil on lennuk võrreldav umbes golfipallisuuruse metallobjekti jäljega. F-35-st väiksema jälje jätab ainult F-22 Raptor. Samuti on vähendatud mootorist väljuvate ioniseerunud kuumade gaaside infrapunakaameratele nähtavat jälge ja radaritele nähtavat peegeldust. Soojusjälg on siiski kergesti märgatav, kui mootor töötab järelpõlemisrežiimil. Maskeerimisvärv peab vähendama lennukilt peegelduvat radarikiirgust ja jälgitavust maapinna taustal ülaltpoolt vaadates.
F-35 arendused
muuda
| F-35A | F-35B | F-35C | |
|---|---|---|---|
| Kõrgus (m) | 4,6 | 4,6 | 4,7 |
| Pikkus (m) | 15,6 | 15,6 | 15,7 |
| Tiivaulatus (m) | 10,7 | 10,7 | 13,1 |
| Tiivapindala (m2) | 42,7 | 42,7 | 58,3 |
| Tühimass (kg) | 12 020 | 13 600 | 13 600 |
| Kütuse hulk (kg) | 8165 | 5897 | 8618 |
| Lennukaugus (km) | 2222 | 1667 | 2593 |
| Mootor | Pratt & Whitney F135 128 kN | ||
F-35A
muudaF-35A variant, väiksem ja kergem kolmest erinevast arendusest, nn CTOL – Conventional take-off and landing ehk tavaliselt õhku tõusev ja maanduv hävituslennuk. Lennuk on planeeritud relvastusse võtta USA õhujõududes (USAF). Selle lihtsam konstruktsioon võimaldab kaasa võtta rohkem kütust ja relvastust, mis mahub lennukis erilistesse šahtidesse.
F-35B
muudaF-35B on sama suur kui F-35A, kuid selle mootori 90 nurgakraadi võrra pööratav düüs ja lenduri kabiini taga lennuki keres paiknev horisontaalse ventilaatori keeruline konstruktsioon (kompanii Rolls-Royce loodud süsteem[7]), võimaldavad lennuki kiiret lühikese maa pealt või kohapealt õhkutõusu ja vertikaalset maandumist (STOVL – Short take-off vertical landing). Samas suurendas selline omadus lennuki tühikaalu, vähendas kaasavõetava kütuse hulka ning sundis automaatkahuri paigutama lennuki kerest väljapoole rippkonteinerisse, mis omakorda vähendas kahuri tulistamistäpsust.
Tehniliselt on lennuk võimeline ka paigalt õhku tõusma, kuid see muudab F-35 vähem tõhusaks, sest nõuaks maksimaalse lennukaalu piirides hoidmiseks näiteks tangitava kütuse või kaasavõetava relvastuse vähendamist. Lennukit tahab tulevikus kasutama hakata USA merejalavägi (US Marine Corps), kellel on vaja lennukikandjate tekilt õhkutõusuks just F-35B mitmekesist võimekust. Lennuk on kolmest variandist kõige keerulisema tehnoloogilise lahendusega ja seetõttu on mitmed F-35 arendusega seotud viivitused ja probleemid tekkinud just B-variandi konstruktsioonis ilmnenud vigadest.
F-35C
muudaF-35C on võrreldes eelneva kahe F-35 variandiga massiivsema kere, suurema tiiva- ja stabilisaatoripindalaga, vastupidavama teliku, ülesklapitavate tiivaotstega, suurema kandevõime ja lennukaugusega ning väiksematel kiirustel paremini juhitav. Need omadused on vajalikud US Navy laevastiku lennukikandjatelt õhkutõusmiseks ja maandumiseks (CV- Carrier-based Variant). Klapitavad tiivaotsad võimaldavad laeva piiratud pindalaga liftidel ja tekialuses angaaris rohkem lennukeid mahutada. F-35C ongi mõeldud USA mereväe (US Navy) relvastamiseks .
Tehnoloogia
muudaRelvastus
muuda
Lennuki püsirelvaks on GAU-22/A 25 mm neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning lisaks 2 õhk-õhk ja 2 õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi ning 4 pülooni on vabad relvakonteinerite või lisakütusepaakide kinnitamiseks.
Radarisüsteem
muuda
F-35 kabiini näidikutepaneel on asendatud ühe puutetundliku LCD panoraamekraaniga (Panorama - Cocpit - Display, laius 50 cm, kõrgus 20 cm), millele on koondatud erinevate avioonikasüsteemide kasutamine. See on saavutatud erinevate sensorite andmete (näit. radari, radaridetektori või optoeloktroonika) andmete koondamisega kesksesse arvutisse, mille kaudu edastatakse kabiini näidikutepaneeli ekraanile integreeritud olukorrapilt. Selline ekraan annab lahinguolukorras piloodile võimalikult hea ülevaate toimuvast, võimaluse pühendada rohkem tähelepanu lahingupidamisele ning võimaldab õigeaegselt kiiret ohuallikatele reageerimist.
Põhisensoriks on AN/APG-81 AESA (Multi-Mission Active Electronically Scanned Array) radar, Northrop Grumman Electronic Systems´i (NGES) toodang. Radar võimaldab samaaegselt jälgida ja sihtida korraga mitut erineval kaugusel asuvat sihtmärki. EOTS (Electro-Optical _targeting System) süsteem täiendab AESA radari võimekust maapinnal või kaugel õhus paiknevaid sihtmärke jälgida. AN/AAQ-37 DAS (Distributed Aperture System) koosneb kuuest infrapunasensorist, mis jälgivad lennuki ümbrust igas suunas, andes piloodile märku lähenevate lennukite, rakettide ja muude võimalike ohtude eest, ning annavad öönägemisvõimekuse. Viimased kaks süsteemi arendatakse LM-i ja NGES-i koostööna.[8]
Tutvustav video DAS radarist (inglise keeles): [Distributed Aperture System]
Piloodi kiivri visiirile kuvatava ekraani süsteem (HMDP – Helmet Mounted Display System) erineb teistest ekraanikuvamislahendustest selle poolest, et kogu vajalik info projitseeritakse piloodi visiiri sisepinnale. See aitab piloodil saada kiiremini parema ülevaate õhuruumis toimuvast ning annab eelpoolkirjeldatud AESA, EOTS ja DAS süsteemide kogutud info edastajana F-35 piloodile seninägematult laiaulatusliku lennuki juhtimis- ja olukorrateadlikkuse.[8]
Probleemid arenduses
muudaF-35 arendusfaas algas 2001. aastal ja pidi kestma 10 aastat. Ilmnenud probleemide tõttu on aga lubatud lennukitüübi kasutuselevõtt praeguseks lükkunud aastasse 2016 või kaugemalegi[9]. F-35A planeeritud hind on selle aja jooksul kerkinud 50 miljonilt 197 miljonile dollarile (USD). B- ja C-lennukid maksavad veelgi rohkem, vastavalt 237,7 ja 236,8 miljonit dollarit. Viivitused F-35 valmistamisel on tekitanud tõsiseid probleeme mitmete riikide lennuvägedes, kus vananevate lennukite planeeritust kauem korrashoid läheb rahaliselt üha kallimaks, sest uusi tellitud F-35 ei olegi veel asemele tulemas.
2011. aasta lõpus avaldatud raportis anti ülevaade F-35 ehitamise seisust ning toodi välja 13 puudujääki lennuki arenduses[10]:
- Viis tõsiseimat probleemi, mille kõrvaldamisega praegu veel tegeletakse:
- Visiirile kuvatava ekraani süsteem pole tõhus. Õhu turbulentsist põhjustatud andmete mitteloetavus, öönägemise süsteemi kehv kvaliteet ning HMDS-i aeglane infovahetus, liigne viivitus tegeliku aja ja ekraanil kuvatava info vahel.
- Kütuse väljutamise süsteemi kaudu välja valatav lennukikeret märgav kütus võib põhjustada tõsise süttimisohu.
- IPP (Integrated Power Package), lennuki elutähtsaid süsteeme elektrienergiaga varustav süsteem pole usaldusväärne, selle konstruktsiooniviga põhjustas kahenädalase lennukeelu kõigile F-35 testlennukitele.
- F-35C telik ja maandumissüsteemi haak, mis peaks laeva teki pidurdustrossi taha haakuma, on ebatõhus.
- Salastatud põhjus.
- Viis keskmise tõsidusastmega probleemi, mille arvukus on aga omaette mureteema.
- Tarkvaraarendus on planeeritud ajast märgatavalt pikemaks veninud. Selle taha jäävad ootama ka paljud riistvaratestid.
- Lennuki kaalupiir, mida ei tohiks ületada on liginemas kriitilisele piirile.
- Temperatuurikontrollisüsteemi elemendid pole õigesti paigas. Kabiini temperatuur pole hästi reguleeritav, pidurite rakendamisel ja mootori järelpõlemisel tekkinud kuumus pole piisavalt isoleeritud ja võib kahjustada teisi nende lähedal asuvaid seadmeid ning lennuki saba kattematerjali.
- ALIS (Autonomic Logistics Information System), mis peaks tagama lennuki logistika on veel "ebaküps".
- Piksekaitse vajab täiendust. Aktiivne välgutabamuse kaitsesüsteem ei toimi, kui lennuki mootor on välja lülitatud ning isegi kaitsesüsteemi töötamise ajal on mõnede seadmete kaitse ebapiisav.
- Kolm probleemi, mille esilekerkimine on tõenäoline järgnevate testide läbiviimise jooksul.
- Lennuki kerele (eriti tiivale) mõjuv koormus on ennustatust suurem ja seda juba enne keerulisemate manöövrite testimist.
- Mõne seadme eluiga võib olla kordades väiksem kui kogu lennuki eeldatav eluiga.
- Testide läbiviimine on märgatavalt hilinenud, mis lükkab edasi võimalike probleemide õigeaegset avastamist. Mida hiljem need avastatakse, seda keerulisem on neid kõrvaldada, sest osa lennukeid on juba ehitamisel või valmis ehitatud. Samuti lükkuvad siis omakorda edasi kõik järgnevad testid ja võib tekkida raskusi vajalike uute testide ajakavasse mahutamisega.
Kuna pidevalt on püsinud ka probleemid F-35A lennukauguse ja F-35B õhkutõusmismaa pikkuse nõuete täitmisega, siis 2012. aastal otsustati need lahendada lennukitele esitatud nõuete vähendamisega.[11]
Sarnase rolli ja/või tehnoloogiliste lahendustega lennukeid
muudaViited
muuda- ↑ "Fact Sheet: F-35 Joint Strike Fighter: Costs and Challenges". Center for Arms Control and Non-Proliferation. Vaadatud 25. november 2022.
- ↑ U.S. F-35 picked as mainstay fighter Viimati külastatud: 22.05.2012
- ↑ Deborah Haynes: "Deadliest US jets join push to deter Putin" The Times, 21. aprill 2017
- ↑ F-35 Lightning II Program Status and Fast Facts 1. detsember 2021
- ↑ "Meedia: Soome kaitsevägi ostab F-35 hävitajad" ERR, 10. detsember 2021
- ↑ "F-35 Joint Strike Fighter Media Kit Statistics" Viimati külastatud: 02.05.2012
- ↑ Rolls-Royce´s LiftSystem for the Joint Strike Fighter Viimati külastatud: 02.05.2012
- ↑ 8,0 8,1 F-35 Tehnoloogia Viimati külastatud: 02.05.2012
- ↑ US Air Force sees delay in operational use of F-35 Viimati külastatud: 02.05.2012
- ↑ Concurrency Quick Look Review USA Kaitseministeeriumi komisjoni aruanne. Viimati külastatud: 02.05.2012
- ↑ JSFail? Not when the Pentagon Grades the F-35 on a Curve Viimati külastatud: 02.05.2012
Välislingid
muuda- F-35 projekti koduleht
- Lockheed Martin firma koduleht
- 3. detsember 2012, Wikileaks: Norra ja USA tüssasid Rootsit, postimees.ee, USA ja Norra vedasid paari aasta eest Rootsit mitmekümne miljardi krooni suuruse hävituslennukite tehingu asjus ninapidi.
- F-35 esitlus 2017. aasta Pariisi lennundusnäitusel (19. juuni 2017)
- F-35 Lightning II taevaste valitseja Rein Kikerpill, Ajakiri "Sõdur" 2022-1